Hea sõber nikastas selja fataalsena näival kombel ära, juhtum oli nii ränk, et julgesin alles nädala möödudes küsida, et kuidas tervis ka jne. No ei olevat just kõige parem, sedasi step by step paremuse poole. Ohjah, no siis sa vist Juurikale ka ei tule...Oiuiei, selleks ajaks ma saan KINDLASTI terveks! oli sõber kategooriline. Ja sai ka. :)
Startisime Tii juurest natuke enne kaheksat väikse kuldse autoga ja heas seltskonnas on alati need sõidud igavesti mõnusad. Auto oli kogu tee taimejuttu laeni täis.:)
Kohale jõudes olid aalujad juba vastas, tervitused, kallistused, vahetustaimed mis lähevad aina pisemaks. (Järjekordne kinnitus väitele, et iga väikese aia aednik jõuab ükskord miniatuuride juurde välja:). Võhma melu on kordumatu just aalujate tõttu - laager Karini selja taga, kõik need soojad tered, raskekirjanduse vahetamine (millegipärast kaaluvad kõik huvitavad aiaraamatud üle kilo:), vaatamine mis teised on ostnud, taimejutud ja laadakommid. Vahele aiaekskursioon koos kultuurmustikate degusteerimisega Võhma aias. Kultuurmustikad on mulle seni täiesti tundmatu suurus olnud, proovitud sortide marjad olid kõik erineva maitsega ja metsa omadega ei anna võrreldagi. Sellest suvest on ka meil aias kolm mustikat ja sellepärast oli eriti huvitav ka neid teisi sorte näha. Oli tore ja hariv. Tänud Riho Terasele.:)
Edasi veel natuke laadamelu ja siis rongi peale.
Laadasaak oli järgmine:
1. Athyrium filix-femina `Frizelliae`
2. Lilium formosanum var pricei
3. Festuca gautieri
4. Floks `Starfire´
5. Talbjalehine kukehari Karinilt
6. Campanula trogerae TBA
7. põnevat värvi kootula Hellelt, nimi tuleb hiljem
8. Kaks `Trebbiano` sibulat, sest meie oma tänavu kas uinus või on hävinud ja ilma `Trebbianota`pole mingit elu.
Floksipuuet varjan hoolega ja ruumi ka õieti pole. Seepärast kutsun aeda ainult flokside erilisi või tavatuid värve, mis on kuidagi silma hakanud. `Starfire`näis laadal päikse käes nii punasena, et ei saanud ostmata jätta. Täna hommikul blogi kirjutades mõtlesin, et lähen vaatan õige mis värvi ta hommikuvalguses on. Ust avades seisin silmitsi ootamatu imega - öösel olid head haldjad ukse taha toonud veel ühe, kuid sedakorda juba maailma kõige punasema floksi. :)
Selliste hetkedel tunned vahel, et sõnadest jääb väheks...:) *tänumeeles*
Startisime Tii juurest natuke enne kaheksat väikse kuldse autoga ja heas seltskonnas on alati need sõidud igavesti mõnusad. Auto oli kogu tee taimejuttu laeni täis.:)
Kohale jõudes olid aalujad juba vastas, tervitused, kallistused, vahetustaimed mis lähevad aina pisemaks. (Järjekordne kinnitus väitele, et iga väikese aia aednik jõuab ükskord miniatuuride juurde välja:). Võhma melu on kordumatu just aalujate tõttu - laager Karini selja taga, kõik need soojad tered, raskekirjanduse vahetamine (millegipärast kaaluvad kõik huvitavad aiaraamatud üle kilo:), vaatamine mis teised on ostnud, taimejutud ja laadakommid. Vahele aiaekskursioon koos kultuurmustikate degusteerimisega Võhma aias. Kultuurmustikad on mulle seni täiesti tundmatu suurus olnud, proovitud sortide marjad olid kõik erineva maitsega ja metsa omadega ei anna võrreldagi. Sellest suvest on ka meil aias kolm mustikat ja sellepärast oli eriti huvitav ka neid teisi sorte näha. Oli tore ja hariv. Tänud Riho Terasele.:)
Edasi veel natuke laadamelu ja siis rongi peale.
Laadasaak oli järgmine:
1. Athyrium filix-femina `Frizelliae`
2. Lilium formosanum var pricei
3. Festuca gautieri
4. Floks `Starfire´
5. Talbjalehine kukehari Karinilt
6. Campanula trogerae TBA
7. põnevat värvi kootula Hellelt, nimi tuleb hiljem
8. Kaks `Trebbiano` sibulat, sest meie oma tänavu kas uinus või on hävinud ja ilma `Trebbianota`pole mingit elu.
Floksipuuet varjan hoolega ja ruumi ka õieti pole. Seepärast kutsun aeda ainult flokside erilisi või tavatuid värve, mis on kuidagi silma hakanud. `Starfire`näis laadal päikse käes nii punasena, et ei saanud ostmata jätta. Täna hommikul blogi kirjutades mõtlesin, et lähen vaatan õige mis värvi ta hommikuvalguses on. Ust avades seisin silmitsi ootamatu imega - öösel olid head haldjad ukse taha toonud veel ühe, kuid sedakorda juba maailma kõige punasema floksi. :)
Selliste hetkedel tunned vahel, et sõnadest jääb väheks...:) *tänumeeles*
Seda nähtust, et miks haldjad eriliselt aednikke armastavad ja vastupidi, peaks lausa lähemalt uurima :D
ReplyDeleteOli tõeliselt kaunis ja innustav päev. Ka meie saime täna ime osaliseks, mingi fluidum saadab vist seda Püha Juurikat :)
ReplyDeleteÖine taimekuller on selgunud. Suur-suur tänu sinna Merivälja kanti.:)
ReplyDelete