Septembri sebimised

Nädalavahetuseks mõtlesin, et vähemalt pool päeva võiks küll aias olla, kuid läks nagu alati.:) Reedel oli mõnus soe päike, kuid näis, et tuleb minna ja teha üks põhjalikum ostutrett natuke suuremasse poodi, sest tarvis oli ehituspappi, patareisid, kirburohtu neljajalgsetele jms.
Peale poodlemist hakkas sadama.
Laupäeva hommikul oli mõnus soe päike, aga kuna juba terve nädal aega oli räägitud Lapse juurde maale minekust ja seal lähedal asuva jõhvikaraba uurimisest, siis...no enne killavoori liikumahakkamist tegin ma siiski 20 minutise äkksööstu aeda ja panin tulbisibulad maha - trah-trah-trah!
Raba oli fantastiline!
Millised pohlad!:)
Suured ülivalmis punased kobarad...aah!:) Kõik hakkasid muidugi neid korjama, aga Laps ärgitas seltskonda edasi minema, sest kuskil seal tagapool oli rabajärv ja laukad, mille ääres kasvasid jõhvikad. Rebisime end suurivaevu pohladest lahti ja läksime jõhvikamaa poole. Küll on raba ilus...
Vaevakased, rabamännid, erkkollaseks värvunud tundmatu kõrreline laugaste ümber, tuuline niiske avarus väga sinise taeva all. Jõhvikaid oli. Korjasime.
Tagasiteel eksisime natuke ära, aga õige pisut.
Õhtul oli isegi natuke juba nagu pühapäev, sest Pokumees tegi sibulapirukat.:)
Pühapäeval oli mõnus soe päike, aga kuna meil Tiiga oli plaanis väikeaiapidajate väljasõit tomatipoodi koos Heleni aia imetlemisega, siis lõin autole hääled sisse. Aed oli hilissuviseid õisi täis, kõik need roosid, sügislilled, kukeharjad, mõrsjalilled, krüsanteemid ja värvumist alustanud puud-põõsad. Kohtusin Heleni aias teeäärsete kivide juures metsikult hästilõhnava kollase roosiga,  degusteerisime hilise vaarika `Polka` vilju, imetlesime kõrgeid kukeharju ja ploomid olid ülivalmis. Helen andis küll, labida, kuid hoidusin hoolega ühtegi üleliigset liigutust tegemast. Kaevasin naabrinaise jaoks ainult seda pikka kollast lille mis ta tahtis ja muud mitte midagi.
Tagasiteel põikasime JP Lagedi osakonda ka sisse, selgus, et Kadaka tahetud kraam oli ka täitsa olemas. Küll oli ilus, sees lõhnasid potiliiliad ja õues võtsid maad sügisvärvid.
Juhanist Tii juurde ja siis koju. Lõpuks ometi saab aeda!:)
Vaatasin natuke aias ringi ja polnudki väga hull olukord. Kõreliilia õitseb, aga milline neist, seda ma küll ei tea.:)

Uued alpiasukad said neljapäeval maha pandud, niisama oleks vaja siin ja seal pealseid lõigata ning viimased potililled peenrasse istutada, aga küll jõuab seda kah. Ootan, et ehk tuleb nädala sees veel mõni soe ja mõnus ilm.
Vanal isasel jugapuul on mari. Täitsa huvitav.:)

Täna oli terve päeva sombune ja jahe. Öösel sadas. Öökülmu pole veel olnud.