Sunday, October 29, 2017

Lahe laupäev vihmas ja lumes

Laupäeval oli kuidagi nutune. Taevas oli pilves, aias lösutas endiselt 15 sentimeetrit helevalget lund ja hoolimata püsivihmast ei kavatsenudki see ära sulada. Lõin autole hääled sisse ja sõitsin Tii juurde. Ka Tii mändidealune oli sama hullult lund täis. Vaatasime natuke aeda (kui paksu lund kõrvale siblida, siis nägi ka okaspuude pisivorme:) ning uurisime krüsanteeme, astreid ja iilekseid.
Tegelikult, ei, ei lõpe hooaeg esimese lumega ära. Üldsemitte. Sest siis me läksime Lepatriinudele külla.
See on uskumatu KUI pehme üks suur must koer võib olla ja kui uudishimulik ninanupp tal oli. Teel ukseni otsiti meid põhjalikult läbi Kust te tulete, kes te olete, mis teil kotis on ja miks kotil...ah kui põnevpõnev!:)
Aalu küsis ka läbi akna tuppa aga kui nii palju võõrast rahvast nägi, siis keeras otsa ümber ja arvas, et oops, ma lä´n teen õues veel ühe tiiru, mul jäi tegelt üks oluline asi pooleli...
Siis tulid kohv ja koogid, istusime, rääkisime, meenutasime...
Ilm oli küll sajune kuid isegi aiaekskursioon sai ära tehtud. Kevadel ees ootav töökuhi paistab kahe inimese jaoks lõpmata suur olevat. Lubasin ka kevadel üheks päevaks abiks siblima minna, eriti tore kui see veel talgukorras toimuks, näeks teisi aalujaid ka ja oleks sündmusena hea sissejuhatus hooaega.:)
Täna oli üsna samasugune ilm. Vihm ja sulamata lumi aias. Lõikasin silmili kivilasse kukkunud roog-sinihelmika maha. Kõrgete püsikute osas oli ikka üsna kaos, võis järjest maha lõigata. Kui tööhoog sees, hakkas vihma sadama. Istutasin roosi. Viisin kastid liiliapoegade ja muu staffiga kasvuhoonesse ja siis hakkas vihm jopest läbi tulema. Mis vihm see ometi on mis jope teeb märjaks, aga lund ometi ära ei sulata...
Tegelikult on kõigest hoolimata veel täitsa hea aeg. Külma veel ei ole ja loodan pealsed enne päris talve tulekut ära koristada. Üks päev natuke ja teine päev natuke. Küll saab.
Aga õhtul lambivalgel oli pistokste tegemine ja paikasättimine. Puhas sportlik hasart. Et kas saab kevadeks juured alla või ei saa...Panin iilekseid ja palu-näsiniint ka. Põnev. :)

6 comments:

  1. Sa kõlad nii optimistlikult :) Minagi loodan veel viimased pealsed lõigata. Novembris teen väikesed külvid ka, ikka sportlikust huvist ja hasardist :D See on nii armas, et Lepatriinudes käisite, neil on sõprade tuge kindlasti vaja.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jajaa, külvama peab ka veel, seda kindlasti, sest täitsa mitu huvitavat projekti on ootvel.

      Delete
  2. Mõtlesin, et meil need esimesed lumed tulevad varakult ja vesiselt ning siis lömastab kõik ära, ka talveks mõeldud kõrred. Nad on oktoobris veel rohtsed ja pole seisukindlust saavutanud. No mis parata.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Noori tõukõrsi ära ei lamandanud, sealt sorises sulalumi läbi, aga vana tihe tuust puhuti tuule poolt ühte külge ja siis lund peale.

      Delete
  3. Mõnusalt ettevõtlikud olete! Eks nüüd algabki see aeg, et tõukab ja tõmbab - sulab ja külmetab ja sekka sooja kuni kadrid külma toovad. Pistikutele pöialt :)

    ReplyDelete
  4. Jah, eks ilmselt jälle üks iirikas tulemas. Mitte, et mul selle vastu midagi oleks. Iirised ja liiliad on muidugi vastu.

    ReplyDelete