Talve ääre peal.

Ilus pikk sügis oli. Tsipa küll vihmasevõitu, aga laskis kõigil hilistel (peale hiina emajuure) ära õitseda ja aednikul öökülmade nädalal ka viimased istutused teha.
Peotäis oktoobrilõpu pilte:
Abiaednikud Härra Tibu ja Bond poseerivad õunapuuga. Tibu on seekord õun.

Teine poseerung

Bond mediteerib. Null mõtet.

Esimesed öökülmad veel jala pealt maha ei võta, kuid mõned lehed muutuvad kunstipäraseks.
Jalgleht

Mandzuuria kivirik

Enamus hiliseid ei lasknud ennast peale esimesi öökülmu õitsemisel segada nagu näiteks sügisheleenium

Kõreliilia

Kukehari Stardust

Hilise astri väärtuslik sort Tii aiast.

Ja vana hea taevassinine aster, ilus igal sügisel

Hiina emajuure õied ei jõudnudki avaneda

Peale esimest seitsmekraadist külma algas hääbumine.
Kõik selle nädala hommikud olid suhkrused. Õõkülmad algasid meil -2-st ja viimases otsas oli kolm hommikut -7.
Mõned lehed suhkurduvad eriti kaunilt. Itaalia kellukas.

Sempervivum Black Beauty

Suhkrune sügislill

heucherella Solar Eclipse

Kõrred kivila kohal

Astilbe Sprite ei ole kunagi varem poole õitsemise pealt öökülmadele jalgu jäänud.

Krüsanteem kannatab paar-kolm hallaööd välja kuid ei ole peale korduvaid ülessulamisi enam päris täies elujõus.

Sel aastal üllatas sümpaatselt üks floks. Ta tuli tellitud taimedega koos väljamaalt, ei vastanud küll oma sordinimele kuid oli äärmiselt meeldiv nähtus. Puhkes õide oktoobri alguses ja õitses uhkelt kuni külmadeni.

Öökülmade tuleku ajal oli ta täies õies. Suhkrune õiekobar.

 -2, -7 ja -7 ei teinud vaprale floksile midagi. Sulas muudkui üles ja õitses edasi. Selline imefloks-talifloks.:) Veel kolmapäeval kange külma tormituulega koju tulles nuusutasin ta õisi. Lõhnas. :)
Neljapäeva hommikul oli ta läinud. Öine paks lumi oli vaprale lillele liiast.
Esimese lume kohta sadas seda TÕESTI ülekohtuselt palju maha. Sakus oli ca 15 cm. Jah, kena muidugi, valge, puhas jne aga hea kui ta võimalikult ruttu ära sulaks.