Novembrinokitsused

Jätkuvalt ikka kahes olekus - kui on helevalge päev, pilvitu taevas, siis tuleb öökülma ja teed hommikul libedad. Kui on pilves ja pime, siis on mahe, mõnus, tuuletu.
Jõudumööda olen ilusate ilmadega aias ka nokitsenud, eilegi oli päris tõhus plätserdamine, vedasin lohkudesse komposti, lõikasin pealseid ja riibusin lehti. Härra Tibu kargas mu ümber poris rõõmsalt ringi nagu oleks maipühad või midagi. Ei ole, tupsuke, november on hoopis, varsti tulevad kadrisandid või halvemal juhul järgmine lumi. Kevad on nii kaugel, et isegi ootama pole mõtet hakata. Ohjah.
Või, noh, tegelikult...aiahooaeg ei ole veel lõppenud. Iileks ja uus roos Beverly olid küll selle aasta kõige hilisemad istutused, kuid ühte ja teist mugulaid-sibulaid sai veel pottidesse susatud ja kasvuhoonesse pandud. On hea kevadel kadudeta peenrasse toimetada kui õige aeg käes. Anemone coronaria, nimelt. Ei tea kas on külmaõrn või niiskustundlik või mõlemat, igatahes meie aias pole temaga õnne olnud. Eks proovin siis kasvukas talvitamise varianti. Lord Lieutinant on kaunis indigosinine ja Mount Everest valge, ilusad on mõlemad.
Siilkübaratele peaks ka ühe kasvukatalve korraldama, sest nii viletsat Fatal Attractioni kui tänavu kevadel oma peenras, ei olegi kuskil varem näinud.
Muidu on mõnus. Esimese lume ehmatus on ununenud, aeg-ajalt soliseb taevast vihma või laseb ka päikest nautida. Enamiku ajast on hallid madala taevaga päevad.
Hiina emajuurel on õienupud peal, olid juba enne lund, kuid avanemiseks on vaja päikest. Päikest, päikest...
Täna sajab. Püsisadu. Taevas on madalal ja selline tasane sabin õues kui ust praotada. Mitte just palju, aga piisavalt, et kassi välja lasta. Ega ta hea meelega ei lähe, aga loodus kutsub ja siis ta väljub nii aeglaselt kui saab, mehiselt endaga võideldes. (Kunagi vanasti, siis kui meil tobisabalised kassid olid, sai palju rutem ukse kinni panna.:)
Pidasin poole päevani vihmapüha, siis hakkas Tibu nii pinda käima, et tuli poodi kassisöögi järele minna (sul võib olla maailma kõige vabade vabam vaba päev, aga kassisöögi järele pead sa ikka minema). Ja siis mõtlesin, et vaatan mis Nurmikos, ei olnud eriti midagi, ostsin mäesuuruse koti kasvuturvast ja edasi läks juba tüüpilise laupäevapaketi maneeris - rohisin, lõikasin pealseid ja riisusin hostasid kokku. Kui seda sedasi natukesehaaval teha, siis jätkub kuni jõuludeni. :)