Sügise esimesed tundemärgid.

Sest sügisel saad sa oma kassi jälle tagasi. :)
Seni suhteliselt stabiilselt rõdul oma isikliku tooli peal ööbinud kass hüppas eile õhtul jõhkra kõmakaga vastu akent.
Ja misse uks jälle kinni on? Terve suvi sai vabalt sisse-välja käia, nüüd ma pean siin hüppama nigu loll. 
Tibu võngutas saba ja läks väärikal sammul köögi poole.
Krt, mingit korda ei ole. Oma koju  ei saa sisse...Ta näpsis kausist paar krõbinat, vaatas mulle tõsiselt otsa ja seadis sammud jälle toa poole. Hmh, vähemalt voodi on alles. MINU mõnus suur voodi! Ta seadis end vankumatu enesekindlusega sisse nagu polekski neli kuud verandal maganud ja hakkas enneune tualetti tegema. Vahepeal tõstis loomake pea ja vaatas meie poole. Saate aru, ma olen teie kass, ma vajan hellust ja soojust. Muidugi ainult siis kui ma tahan. Siuke kogu aeg käppimine on ka nõme! Ja konservid võiks paremad olla. Ja kus on roosa karvahari, mul algab praegu just vastvõtuaeg? Härra Tibu kukutas end külili, sirutas koivad välja ja piilus ripsmete vahelt, et kas juhmakad ikka said aru, et nüüd võib vabalt kassi sasida. Said, said, kuis siis muidu. :)