Aednike Weekend Võhmas.

Tänavune suvi oli koolitav. Õpetas hindama jahedust, pilvist taevast ja maapinda elustavat vihma. Täna hommikul on ülimõnus ilm, sooja 13 kraadi,  kenasti pilves ja puha. :)
September algas leebete suviste ilmadega, vahepeal päikest, vahepeal vihma ja kraadid 17-24.
Maapind muutus pehmeks ja mõnusaks, nüüd võib istutada ja ümber istutada. Loomulikult tuleb juhust kasutada ja kuna aias on tühje kohti tekkinud, siis saab kenasti vangerdada. Väikese aia omanikud teavad, mis see on. Ikka nii, et kui valge kullerkupp teiste kullerkuppude keskel asuva tühja koha peale panna, siis saab tema koha endale iileks ja iileksi kohale asub peotäis kevadisi sibullilli, sest järgmisel aastal panevad Robusta ja Bartzella  ladvad kokku ning iileksil võib nende vahel lihtsalt imelik ja kitsas hakata.
Kuna soe suvi pani kasvumõtted pähe muidu nii letargilistele epimeediumitele, siis on ka nende peenras kitsas ja kaks uustulnukat tuli lausa evakueerida, et vanad olijad neile pähe ei istuks. Hostapeenar sai kevadel küll kahe varvasadiantumi näol endale ilusa täienduse kuid kaks väiksemat hostat tuleb ikkagi minema kolida, sest nad on haledalt teiste hõlma alla jäänud. Algselt oli hostapeenras 14 hostat, nüüd mahub koos kahe sõnajalaga viis.
Toreda sügisüllatuse tegi septembri alguses ploomipuu `Victoria` - puu all lebas maas üks (!) ploom. Roosa, mahlane ja ülivalmis. Jah, kevadel ta õitses, aga kui hiljem noori rohelisi ploomimumme otsisin, siis küll ühtegi ei näinud. Kuskil lehtede varjus ta peidus seal oli. Loodan, et järgmine aasta on ploomipuule juba viljakam. Jah, juba näost oli sel suvel näha, et ta on üles leidnud oma selja taga asuva kompostmulla hunniku. :)
Muus osas käib päris aktiivne ümber tõstmine. Laupäeval siblisin välja võrkiiriste sibulad ja paigutasin nad rooside vahele. Mõned tuleb veel üles leida, siis on poolkaar täis. Ja kuna nädalavahetused on viimasel ajal ka muudele posserdustele ära kulunud, siis tuleb harrastada sööstaiandust. See tähendab, et enne tööd tunnike aias ja peale tööd jälle kuni hämarani. Pokumees nimetaski uue aknaaluse peenra "Ehast Koiduni". :) Jahaa, nii see suvene sügis kulgeb... Laupäeval sai pisut pikemalt siblitud, oli vaja ju hakata ette valmistama Võhma Juurikaks ja pika ajugümnastika tagajärjel sündis ka plaan uue mägise hapuala moodustamiseks kus saaksid vabalt vohada alpikannid, penstemonid, pisirodod ja soldanellid. Asja lähemalt uurides selgus, et mägesid polegi vaja liigutada, lihtsalt veel vaid mõned hostad mujale ja projekt vajab ka turbapätse ning suuremaid munakive. Kiiret ju pole, küll saab.
Võhma Juurikas oli see aasta võimas. Toredad kohtumised armsate aalujatega ja tohutu müügimelu. Vahepeal võis minna jalga puhkama ja taimi vaatama Riho Terase aeda kus pakuti ka väga head tomatisuppi. Alpitaimedest rääkimata.
Hamsterdused olid tagasihoidlikud:kolm alpikanni, kolm leviisiat, hosta Monster Ears, floks Sweet Summer Ocean ja virgiinia kikkapõõsas. Vahetustaimi ka tagasihoidlikult, kaks rodopoega, peotäis martagoni, armeenia sügislill Tivi, sibulikke ja seemneid.
Võhma Juurikal sai nalja ka. :)
Karin kibeles müügiplatsilt Kaie juurde ja laadale minema ja kuna ma niikuinii tema pingil istusin, siis lubasin lahkelt müügitööga kah tegeleda. Tuligi abielupaar ja hakkas hostasid tõstma ja uurima. Lendasin kohe peale ja seletama, et see on Regal Splendor, kasvab selline kõrge, see teine on teil ka hea valik ja siia juurde sobiks hästi High Society, väikse kauni elegantse lehega. Oligi kaup koos. Ärirõõmu rikkus ainult ära keegi väga tähelepanelik aaluja kes uuris värvilisi taimepilte lähemalt ja teatas, et kuule sa müüsid kellegi teise taimed maha, need pole üldse Karini omad. Vaata, Karinil on hinnad teise vildikaga ja stiil ka teine. Ohpergel ja oligi tõesti! Siis tabasin eemalt ühe naisterahva silmavaate kes kogu müüki mõningase hämmeldusega jälginud oli, kuid siiski tagasihoidlikuks jäi. See oli hostade omanik. Jajaa, juhtub. :)
Vabandasin ja andsin raha üle. Aga müüa oli nii mõnus, et peaks ikka Saku laadal kevadel jälle katset tegema. Seekord muidugi teiste taimedega, sest kõrvikud ei ole rahva seas kuigi populaarsed.
Kella kahe paiku oli keset laadaplatsi kogunemine ja väikese seltskonnaga siirdusime Tistou aeda. Nägin esimest korda aias kasvavaid kannasid kõigi nende kuumade värvidega. Punased hõõguvad õietoonid ja kaunid paksud lehed. Neile ei jäänud alla ka daaliad. Põnevad sordid ja huvitav värvigamma.
Väga ilus oli liblikaaed, suvi on muidugi läbi, aga võis vaid ette kujutada missugused lillielõhnad, värvipilgar ja liblikate seltsielu siin möllas juulis ja augustis. Palju siniseid ja valgeid flokse segamini budleiade, siilkübarate, lamedalehise ogaputke ja kaunite kõrrelistega. Hostad metsaservas kasvasid nagu looduslikud. Ilusad hillitsetud, värvilised, kaunid. Ja kui korras kõik oli! Annab järgi teha...või õigemini minu puhul vist isegi mitte, sest hoolimata hoolest kipub ikka mõni aianurk käest ära minema.
Siis jälle rongi peale ja kodu poole.

Õhtul külvasin veel kolmiklille moosimammust leitud seemned neile sobivasse kohta ja igaks juhuks veel potti ka. Armeenia sügislille panin maha, silitasin rodobeebisid, õhkasin, et kuhu ma selle floksi veel panen ja läksin magama. Öösel tuli palju mõnusat vihma nii, et tünn lausa üle ajas. Täna õhtul on hea istutada. :)