Kõrged ja helesinised tuulised taevad, varesekarva ilmu vahele

Sügis läheneb suure hooga. Hommikuti olen termomeetrit vaadanud, ikka jahedamaks läheb. Eelmisel nädalal oli 15, siis 14, 13 ja eile hommikul siis 4 kraadi sooja.
Enamik roose on ära õitsenud, kuid Barcarolel ja Miss Rosel on veel õienuppe. Psyhel esimene.
Viinamarjad on valmis ja said juba nädal tagasi nahka pandud. Krüsanteemid õitsevad, kohe alustab ka valge sügisaster.
Väljas on juba piisavalt jahe, et kärjekastid kuuri hoiule viia. Jee, korraga nii palju ruumi! :)
Ühtlasi läks sel laupäeval koduseks "teeme ära" ürituseks, mille käigus tegin kindlaks ja likvideerisin enamuse entroopiavälju, mis suvel tuppa tekkinud olid. Asja käigus sulatasin ka paarikilose kamaka vaha. Teist korda tuleb veel pott tulele panna, siis on selle suve vahategu valmis.
Õue niiväga ei isutanudki, sest seal oli perglima jahe ja tormine, iga natukese aja tagant sadas püstvihma, aknast lendas asju mööda ja üleüldse oli sügis mis sügis. Suve illusioon soojade sumedate õhtute näol kippus kaduma. Tundsin, et isegi toas on jahe (missugune imelik tunne!), et nagu peaks lausa pleedi peale võtma või... Aga see oli laupäeval.
Eilne päev algas mõnusa sõiduga (oli päikepäikepäike) mitte väga kaugele sügisandide järele ning siis koju tagasi ja wuh! peenrasse. Mida, kus, millest alustada? Sest suured liigutamised olid tegemata ja seetõttu ei saanud ka väikseid teha. Ja umbrohi oli rõõmsa vihmanädalaga kenasti rohetama hakanud. Igal pool.
Oli mõnus järelsuve ilm. Alustasin algusest. Kaevasin üles hiina õisenela, sest sügiseti arvab ta alati, et ta on džungel ja näeb ka sedamoodi välja. Pisikest rodonurka ja muid kaunidusi ei ole tema hõlmade alt enam üldse näha. Aitab. Kaevasin paraadpeenra taustalt üles noore jugapuu ja istutasin õisenela asemele. Jäi palju viisakam vaade ja pealegi mahtus ta kõrvale varju veel hosta `Gemini Moon`. Olgu üks hosta vahelduse mõttes müüril ka.
Vahepeal oli rohimist, marjakorjamist, mulla segamist ja hiidude ümbertõstmine jäi pooleli. Veranda eest tuleb veel välja kaevata hiigelsuur Siberi iiris ja viia ta sinna kus kasvas jugapuu. Ja siberi iirise embusest pääsenud kuusekesele tuleb seltsiliseks hoopis mõni tagasihoidliku kasvuga hosta.
Jugapuudega on kummaline lugu. Kõigepealt, aia algusaastatel, ostsin turult värd-jugapuu, öeldi, et on isane. Ostsin siis Hicksii ka kõrvale. Vaikus. Ostsin Hillii ka. Ikka vaikus. Noored veel ei õitsenud lihtsalt. Mingil ajal märkasin, et vanal jugapuul on üksikud marjad peal. Oli ilus. Ok, ju siis müüja eksis ja suur ei olegi NIIväga isane. Aga nüüd on ka noored jugapuud meetriseks kasvanud ja minu imestuseks on kõigil marjad peal. Sedasi,et kolm daami on meil siis olenemata sortidest või saavad jugapuud ise selle marjawärgiga hakkama ja neil on üsna savi mis muinasjutte aednikud nende eraelu kohta välja on mõelnud? Veel on muidugi variant, et kuskil läheduses kasvab mõni alfaisane ja liblikad või keegi tulevad sealt õkva meie daamide manu. Ja preilid Vana Isane, Hillii ja  Hicksii kannavad ilusaid punaseid pärleid. :)
Eile õhtul toimetasin osa sügisande Tii juurde ka. Kui koju hakkasin minema, siis tuli minuga kaasa terve suur viltkirsipuu. Ilmselt on lähiõhtutel oodata aju äranikastamist, sest ma tahan väga seda viltkirssi (sest naabrinaisel on:), aga mul pole halli aimugi kuhu ta panna.