Meie keeruline kass.

Härra Tibul on talvel igav. Kaua sa ikka magad või aknast õue vahid või sööd või teise korruse trepiposte kraabid. Igavus tükib tublile kassisandale ligi just siis kui magama minna oleks natuke vara, aga samas, midagi teha justnagu ka eriti pole. 
Härra Tibu suundub arvutis kribava Pokumehe juurde, tõuseb kahele jalale ja paneb käpa põlvele. Pokumees ei tee väljagi. Tibu sirutab uuesti käppa, aga doseerib veidi küüsi (palju ei tohi, saab üle kaela) ka. See aitab. "No mis kass tahab?" Tee minust välja. Igav on.
"Oh sind küll," Pokumees paneb kassi peopesale istuma, Härra Tibu seab esikäpad sõrmedele toetuma ja sedasi kõnnib peremees kööki ja tagasi, vaadatakse koos mis kapi otsas on, uuritakse kas kardina vahelt õue ka näeb. Kassi nägu lausa hiilgab rahulolust ja ta lööb kõigest jõust nurru. Vahepeal teeb peremehele põsepai. Mine või kadedaks kui idüll meestel on. :) Mõnel eriti heal päeval paneb Pokumees Härra Tibu kübarariiuli või leivakapi otsa istuma. Kassi päev on siis täiega korda läinud. :)
Öösel kuuris magada ei ole talvel muidugi nii mõnus kui suvel ja kuigi Bondil on selga kasvatatud paks sooblikasukas ja ta armastab õueelu rohkem kui tubast, siis ometigi küsib Härra Tibu õhtuti õue, et Bond üles otsida ja tuppa magama käsutada. Ma ei tea kuidas ta seda teeb, aga koos nad tagasi tulevad. Vahel tuleb Tibu üksi, kuid vahib pikal kaelal pimeda veranda poole ja küsib varsti jälle õue. Vahel on Bond "levist väljas" ja ega Tibu viitsi tervet kvartalit läbi käia. Kui kolmas õuetiir ka asjatuks osutub, siis jätab ta järele ja keerab magama. Kui see uus nähtus meil tekkis, siis ei saanud me kohe aru, et millega tegu. Kas kassil kõht äkki korrast ära? Mis muidu õhtul sedasi õue vahet seeritakse? Ei, teisel hoopis kompanjon vaja üles leida.:)