Pimedas detsembris jõulude poole purjetades

 Eile (30.11) käisime RIMIS, ostsin jõulukaardid igaks juhuks ära, elu on näidanud, et järgmine kord võpatab teema meelde millalgi 20 detsembri paiku, siis jälle pole komplekti (ümbrik, kaart, mark) käepärast ja donnerwetter nende jõuludega. No ei ole ma jõuluusku, aga mõne kombe teen ikka kaasa ka. Jaa, tore on pilkases öös (mis algab kell neli päeval) vaadata neid kõikvõimalikke värvilisi tulesid ja lumehelbeid ja helendavaid puid ja ilus. Pimedus kipub tõesti pisut kägistama.

Detsembri algus on kord lumine kord vihmane, 02. ja 03 detsembriks lubatakse öökülma kuni -4. Tahaks näha. Külmakandis on ehk -6. Edasi läheb jälle soojaks ja siis jälle külmaks. Talv lähenebki viimastel aastatel niimoodi, tantsiskledes, ikka samm ette ja siis jälle taha. Ja jääb siis lõpuks lõplikult tulemata, nagu ikka.

02.12. Jah, Külmakandis õhtul -5,8. Lumeta maapind on külmunud, kuu peegeldumas kivila katteklaasidel. Oli nii külm ja pime, et läksime ostsime elutoa lakke päikese. Sellise paraja suurusega lahvatise, et kui täie vungiga tööle panna, siis on valgusvoog nii erk, et silmad plaksatavad ise kinni. Päikese saab ühe nupuvajutusega ka kuuks ümber muundada nii et two in one. Kuu on sun ja Sun on mun...Mingi täpsust tahtva talvise nokitsemise juures on ta muidugi täiesti asendamatu abimees rääkimata talvepimedusse kadunud asjade otsimisest. Unistan sellisest laubalambist.

06.12 pluss 3, eile oli meil jõulupärjatöökoda. Linnast saabus kaks noort teotahtelist päkapikku põhimeistriteks, kogu tarnitud materjal kulus ära ja tulemuseks oli viis kena uksekaunistust.

09.12. Juba kolmas pimestava päikese ja helesinise taevaga imeilus päev.  Hommikuti on olnud -6,8; -7,3, -9,6. Nii palju valgust! :) Aga seda kõike on parem aknast imetleda. Käisin eile lõuna paiku linnas õues, omaarust ilma nautimas, aga see oli nii jube sest puhus jäine tuul, mis näo kiirelt punaseks maskiks tarretas. Korjasin mõned torkava kuuse käbid (tore oleks endale mõni pisike hõbekuuseke kasvatada) ja tulin tuppa tagasi tundega, et praegu poleks tõesti paha lõunasse lennata.

-9 on Bondi jaoks ka palju, igatahes jäi ta terveks päevaks tuppa magama.

12.12 Külm ja päikseline nädal lõppes eilse hommikuga. Õhtul oli juba -2,5. Talveuni. teinekord võib südamerahuga magada 10, 11 ja 12 tundi järjest. Kirjutasin jõulukaardid valmis, kuid tormiline elutsükkel on kirjasaatmiskomplekti laiali löönud ja issand ise teab kus nüüd need margid ja ümbrikud olla võivad.

15.12. Jõul läheneb, detsember on juba kord niisugune kiire ja lühike kuu. Sel nädalal on mõistlikud külmakraadid, kõigest -2,5 kuni -4,8 ja nädala lõpuks lubab ilmajaam plusskraade. Hõlmikpuul pole sel sügisel isegi mitte kuuseoksi peal, loodan, et miinus 9 ei olnud tema jaoks veel probleem. Suuremate külmade puhuks on mul plaanis pakasekangast torbikud õmmelda. Hea ühele või teisele vajaduse korral pähe tõmmata. Seesinane nädalavahetus kulus meil olmeliste ootamatuste likvideerimise peale. Pokumees oli võimas ja põhimahv oligi tema peal. Pühapäeva õhtul tegin kommi ja pisiasjade külvi, külvasin kivilakribusid, musta talinelki ja peenemat pulsatillat. Peaks vaibavabrikuga ka rohkem tegelema, järgmine nädalavahetus ehk õnnestubki.

16.12. Seda nn "talve" oli ca 2 nädalat, sest täna on termomeeter pluss 1 ja sajab vihma või lörtsi. Külvid said ka kenasti ära kastetud ning võib kasvuhoonesse tõsta kevadet ootama. Selline tunne on, et mingi 10 cm lund võiks küll tulla, oleks vähekenegi valgem. Mina, lumepõlgur, räägin sellist asja? (oops) häbiga vasakule ära

18.12  Kuna on nii pime aeg, siis mõtlevad inimesed endi ja teiste rõõmustamiseks igasuguseid asju välja. Käisime eile pühade puhul ühe restorani saksakambris privaat - gurmeewärgil. Asutuse jõulupeo asendus. Väga põnev üritus oli, ma sellistel ainult osalekski. Mida kõike toiduga teha ei anna...Puhas kunst, mitte söök. Neli tundi maitsmisi, mekutamisi ja naudiskelu. Oli ikka põnev küll. 

19.12. Leidsin margid ja ümbrikud üles, aga nüüd on kaardid kadunud. Ollalaa...

21.12. Jätkuvalt pime ja soe, pluss 3. Täna algas kalendritali, on aasta kõige lühem päev ja kõige pikem öö. Meie uuest laepäikesest on saabunud uuel aastaajal päris palju rõõmu. Vaatan vahel ikka läbi akna peenarde poole ka, aga seni pole veel rohimishoogu peale tulnud. Just akna all on hästi rasvased nälgheinad rooside vahel. Las nemad olla...Aga talvised lumekupud, krookused ning võrkiirised on saanud 2 nädalat külmunud maad (ehk oma talve kätte) ja nüüd peaks nad hakkama mullast välja piiluma ning õitsemiseks sobivat ilma passima. Varsti on juba nagu inglismaal, et lumikellukesed jaanuaris jne

22.12. Leidsin kaardid üles ja lisasin margistatud ümbrikele, millel ma vahepeal kiivalt silma peal olin hoidnud. Peaks piparkooke ka tegema, aga pole õiget hoogu peale tulnud.

23.12. Lumemuinasjutuline hommik. (viies lumejuhtum) Nii palju valgust! Lund on ca 7 cm ja see ei sulanudki Sakus õhtuks ära. Kuigi ma pole talveinimene, möönan, et mõningane lumi võiks vahel ikka olla küll. Mitte tihti ja mitte palju, aga jah...sooja oli 0 kuni pluss 1. Homme on Lapse juures jõulukas, saime udupeene kutse, mis linnapäkapikud salamahti postkasti olid pannud.

25.12 Null kraadi. Jõul on käes, laupäev ise oli süsimust, kuid täna sajab jälle lund. Kuues lumi peaks see olema, hmh... peale kümnendat ma loobun neid loendamast. Leidsin ridikülist posti panemata jõulukaardid. Oeh, ma vist ei ole kõige edukam jõulukirjasaatja...Igatahes viisin posti. No uusaastaõnnitlused olid seal ka peal.

November

 04.11. Elu hakkab vaikselt endistesse rööbastesse tagasi minema. Novembri algus on mõnusalt soe, alustasin süstemaatilise sügisrohimise ja pealsete lõikamisega. Vean kasvuhoonest kasutatud mulla peenradele. Ikka see vana hea sööstaiandus, tunnike või poolteist enne tööd. Ei murra väga konti ka. Metasequoia ja lehised poetavad juba okkaid maha. Esmaspäevane öötorm tühistas  enamike lehtpuude leherüüd. Aga hommikuti on õues 7-9 kraadi sooja ja sellisega toimetada on puhas lust. Lähenemas on enneolematu hetk kui kõik on maha istutatud, pealsed lõigatud, aed rohitud ja kõik on kevade ootamiseks valmis. Ehk selle nädala lõpuks...Maailm on nii pilves, raagus ja kaamosene.

06.11 Päike, päike, päike! :) Ja täiesti pilvitu taevas. Puhas ime novembrikuu kohta, kuid mina olin muidugi tööl. Saab näha, kas nädalavahetuseks ka ilusat ilma saab. Jajaa, hakkab peale see päikseootamine, suvel oli vahel teisest nii kurguni, aga kes seda änam mäletab. :) Põhjamaa ilu ja vilu, on jälle mida taga igatseda...

08.11. Eile jagus päikesekulda ka töölisklassile ja paistab, et tänagi. Valgus annab head energiat aknad puhtaks pesta, koduposserdusi toimetada ja eile sai siis ka aiaasjad nõnda seatud, et kohustusi enam ei ole. Puhtalt lõbu pärast võib ju minna ja murult (20m2) natuke lehti riisuda või mõned pealsed lõigata, aga muidu on ok. Sel aastal lähenesin natuke teistmoodi, ei kasutanud "musta maa" taktikat vaid peenardel on veel lehti ja pisiumbrohtu. Elu on näidanud, et ka talvekuudel lähevad istutusalad ikkagi roheliseks kuid kui talvel on kasvõi nädalake miinuskraade, siis saab selle kevadel lihtsalt kokku riibuda ja asi vask. Aga muidu on kohanemine talveuneks. Raamatukogu raamatuhunnik on urgu veetud, vaibavabrik töötab natuke ka, kuid laisalt, sel sügisel vaid 3 sooritust. 

09.11 Mesinik vaatas eile mesilasi üle. Päike loojus poole nelja paiku, õhtupoolik oli nii jahe, et võttis hambad plagisema. Loodus toimetab omasoodu, kõndisin mesilamaa aasal ja kiikasin ringi, et ehk leiab mõne hilise õiekese. Neid lihtsalt polnud, peale raudrohu muidugi. Oli kuluheinamaa. Polegi öökülmu vaja, taimed närbuvad selletagi ja valmistuvad talveks. Täna näitab termomeeter külmakraade - miinus 0,3. Teine öökülm sel sügisel. 

12.11. Märkasin verandanurgas kikivarvukile tõusnud viieliitrist mõdupunsut...oiuiei! Meenus Aidi blogijutt. Kargasin pudeli juurde, et üliettevaatlikult selle korki keerata. Oli ka viimane aeg, pudeliservast tuli raevukas BZZZZZzzhhh!!! Homme on just 13 ja reede. Täiesti sobilik päev mõduplahvatuseks.

16.11 Väike pidu lapselapse juures. Kinkisime terve Harry Potteri sarja. Koduaias oli kaunis  lilleüllatus. Tii lumeroosi seemik tegi oma esimese õie. See oli ilus ja topeltine.

18.11. November süveneb. Hommikud algavad üha hiljem, päevad on aina väiksema valgusega ja õhtud varasemad. Pimedus ja koroona trügivad peale ning elutempo on aeglustunud. Maskikandmiskohustus avalikes kohtades jne. Tõrjun täiega kaamost. Alustasin eelmisel nädalal hommikust kepikõndi (iga ilmaga 2km) pluss 15 minutit  maadlemist õuejõusaalis staadioni kõrval. Alla sellega ei võta, aga aitab kaamosetusa vastu ja muidu ka mõnus. Päris tore on jõupingil selili rauda tõsta kui suur jõe äärest ülesehmatatud pardiparv üle lendab, mõtled, et kas mõni tabab või ei taba...ja vahel paistavad tähed, vaatad taevast ja üks-kaks, täna midagi huvitavat ei olnud, lihtsalt vihma sadas näkku. Kuid tagasiteel koju nägin stseeni, mis sobiks mõnda ulmefilmi...Mööda sõitis rong, kõik kolm vagunit olid hästi valgustatud, reisijad istusid akende all, vaatasid sõidusuunas ja kõigil olid mustad maskid ees. Väga sürr.

20.11 Teine lumi. Kuidagi ilus oli see hommik ja eneselegi üllatuseks lasin endale seda talvekillukest isegi meeldida. Vaikne, valge, kaunis ja tööle sõites tee ääres lumemuinasjutt härmase raagus metsa näol. Hommik oli tegelikult töine. Ikka kepikõnd ja jõusaal ning pärast pool tundi sööstaiandust. Tühjendasin kõik lehekotid tollesse uude oivalisse kompostikasti, mis Pokumees viimati meisterdas. Omamoodi nagu katsetus ka, et kui palju mulda saab kohevast kuupmeetrist lehtedest ja okastest.

22.11 Järgmisel kevadel vabaneb eesaed vanast suurest kompostikastist. Päriselt kohe. Pokumees tegi täna veel kaks ruutmeetrist kasti ja tõenäoliselt saan nädala lõpuks pool suurest koledikust likvideeritud. Jess!!!! :) Kastid on väga ilusad ja kompaktsed. I love engineers! :)

24.11 Totaalne  puistamine eesaias, teist hommikut järjest. Saan taas uue hasardiga sööstaiandust viljeleda. Pokumehe tehtud uued kastid on kenasti paigas ja üks neist ka manti täis loobitud. Juba kõdunema hakanud lehe- ja okkasegule pole midagi paremat kui selline vahepealne segamine. Ehk saab sel moel uue mulla isegi aastaga kätte. Ilusad päiksesegused päevad on sel nädalal. Ja üldiselt ei saa ka tänavuse novembri kallal igiseda. Kena mahe porikuu kõigest ühe lume, paari kolme tormiöö ja poolpilviste päikesepäevadega. Ei saja tuugalt iga päev nagu eelmine sügis.

26.11. Eile ja täna aga ladistab sadada. Eks vihm kuulu ka kaamose juurde. Vihm, mardused, pimedus, tuul...Õnneks on soe. Täna näiteks pluss kuus kraadi hommikul. Seoses suure kompostihunniku platsi likvideerumisega hakkab mulle koitma, et kevadel vabaneb täiesti ootamatult "igavene lahmakas" maad. Vähemalt kolm ruutmeetrit. Ei teagi kohe mida selle õnnega peale hakata. Seni pole mul ruumipuuduse tõttu paljude taimede (mida oleks tahtnud) kasvatamisest midagi välja tulnud ja nüüd, ole sa lahke, on järsku 3 m2 vaba maad. Mulle tundub, et selle teemaga seoses toimub kevadel suurem puistamine ja sinna tuleb rabapeenar mustikate jaoks. Sest seal on päris hästi päikest. Aga ruumi jagub veel mõne "pärli" jaoks ja hea tuulevaikne koht on see ka. Õdus õhtu e ja tema sünnipäevaga.

30.11 Hommikul -0,7. Jälle mingi lumi. Kolmas siis järjekorranumbri järgi. Istutasin kaks miniroosi koos potiga kasvuhoonesse kevadet ootama. Ehk saab kevadel roosikasvandusse täiendust.              Kogu lehematerjal vanast kompostikastist on uutesse kühveldatud ja uue mustikapeenra plaan võtab üha rohkem ilmet. Isegi turbapätsikoguse rehkendasin kokku. Oleneb talvest, kui detsembris on soojad ilmad, võib ka juba enne jõulu pätsid ära tuua, saavad talvekuude lumes ja vihmas korralikult ära niiskuda. Aga pime on, nii pime. Päike tõuseb kell 8:49 ja loojub pool neli. Muidu on ees ilus pikk jõulusirge, 23 päeva jõulupuhkuseni, jiihaa! :) Ja siis võib hakata juba kevadet ootama. Hmh..kevadeootamine juba käega katsuda, pole paha! :D

Oktoober

 04.10 Oktoobri algus möödub endiselt leina tähe all, loodus aga kulgeb omasoodu. On soojad ilmad ja nädalavahetusel nokitsen verandapeenra kallal. Ikka veel ei ole valmis. Vaatan nõutult päranduseks saadud kasvuhoonet, tomatikasvatuse osas olen ma täiesti puhas leht kui tubased projektid kõrvale jätta. Paprika pole veel värvunud.

05.10. Vahepeal on kuulda olnud nii hanesid (haned lähvad, halvad ilmad) ja kurgesid (kured lähvad, kurjad ilmad) ning Härra Tibu hakkas järsku poole rohkem sööma, kuid täna on taevas jälle pilvitu ja täis päikesekulda. Öösiti paistab hele täiskuu ja Marss hiilgab kuu kõrval nagu hõbedane kabjanael. Kuna Marss ei ole kogu aeg maale nii lähedal kui praegu, siis kasutasid inimesed juhust ja sinna on teel kaks laeva, ühe saatis suvel välja NASA ja teise Hiina. Hoolimata näilisest lähedusest asub see planeet meie jaoks ikka väga kaugel. Laevad sõidavad sinna üle poole aasta. Mõlemad saadetised sisaldavad kulgureid, mis hakkavad uurima Marsi pinnast. Kui kõik õnnestub, peaks NASA kulgur suutma lausa kaks aastat Marsil ringi vurada ja pinnaseproove võtta. Pinnaseproovid suleb kulgur teatud konteineritesse ja jätab Marsi pinnale vedelema. Hiljem korjab selleks mõeldud järgmine asjandus need kokku ja läkitab orbiidile, kus mõnda aega hiljem mingi kolmas kosmosemasin need maale transpordib ja teadlased saavad punase planeedi proove uurima hakata alles aastal 2031.

07.10 Sügis süveneb, õhtud on aina lühemad ja pimedamad. Öökülmu ei ole veel silmapiiril ja kõik krüsanteemid saavad rõõmsalt oma õitsemised ära õitseda. Esimene hommik üle hulga aja jälle aias. Seesinane tunnike kulub kompostimajanduse peale. Õhtul läheme mesilasse ja asja käigus külastame ka Nurga Puukooli mis on küll suletud kuid kui aednikul on vaja, siis ta saab. Ostame ühe lehise `Pendula`. Kodus paneb Pokumees trepi juures puukese käest ja me vaatame, uskumatu, kui hästi see sinna sobib! 

08.10 Teen ühe lolli tüki, ei arvesta oma treenimatust ja rüsin kepikõnnile mulle sobimatu tempoga. Pärast venitusi ka ei tee. Tulemuseks on see, et põlvest totaalselt ära. 

09.10 Üritan teha näo, et see läheb kohe üle, aga ei lähe mitte, hoopis hullemaks läheb. Neljapäeval ja reedel selle jalaga tööle minemine oli viga. Uut pole ka kusagilt võtta kuid vanaga võiks vabalt lutsu visata.

12.10 Tere, Vanadus! Hea, et see kark kodus olemas oli. (Roti aasta perenaisel on alati sahtlis mitut sorti sipelgamürki, mutilõkse ja misse mõni karkki siis varnast võtta pole :).

13.10 Olen ülimadalat profiili hoidnud, aia poole mitte ei vaatagi. Või, no verandalt ainult. Imeilus päike, toariietega võis verandal lebotada, kassid seadsid endid ka heameelega seltsiks. Lõikusin vaibamaterjali, pärast lonkasin tasakesi toas ja jälgisin ranget koivaparanduse reziimi. Kõige ilusam asi (peale krüsanteeme ja metasequioat muidugi) on praegu aias hiina siidpööris `Zebrinus`. Kolmandal katsel mul siis lõpuks ta kasvatamine õnnestus. Eks soojad talved ja vihmane suvi olid ka abiks. Aga siin ta nüüd on, minupikkune kõrreline, oi kuidas mulle meeldivad need värvid ja see kuidas ta tuules külmalt kahiseb. Paistab, et vaenlasi ka pole (peale härra Tibu, kes kevadeeufoorias kõiksugu kõrrelised pealt ära näsib).

Kõrrelised on tänavu üldse reipad, ka maohabet on ootamatult palju saanud.

Ja krüsanteemid, vana hea punane on tõesti üks hilisemaid

Kuulikindel roosakasvalge kuldse kõrval

Lisaks on veel üks väike madal tumelilla, mis oktoobri lõpu poole (20.10) ka silmakesed lahti tegi. 

Kõikide sügiste suur lemmik on ka taevassinine aster 

ja aster `Aramis`. Võimsalt ikka paneb küll. Tervitused Tiile. :)

On ka üksikuid anomaaliaid nagu tradeskantsia paari õiega meenutamas oma jumalikku suvist sinist

ja ajas tugevalt eksinud kõrvikpriimula

14.10. Hirmsasti kisub aeda, sest saan juba karguta siia-sinna liibatud. Lõpuks ei pea enam vastu ja sisendan endale, et lähen lihtsalt vaatan. Koib ütleb, "Ära sa hakka...!" Ma ikka lähen. Lihtsalt korraks. Enne kui arugi saan, olen Pendula lehise ja talisibula maha istutanud ning teen Karini pajupojaga potikõndi. Koib ütleb, et nüüd talle igatahes aitab ja ma pean tuppa tagasi minema. Kas pole nõme..."Selle eest sa veel vingud mul," annab koib mõista, aga mu rahulolunaeratust soorituste üle on raske näolt peletada. Midagigi. Töid oleks aias küll ja veel, aga need olid kaks kõige pakilisemat enne talve tulekut. Ja tulemas ta on. Hommikul oli 2,6 ja hoolimata päevasest 8 kraadist puhub kõle tuul ning sellega kokku puutudes lasevad puud lehtedest lahti. Karvase viirpuu otsas hullavad musträstad. Kuidagi nii isukalt süüakse, et mul pole kahju ka. Ja tohutult ilus näeb see suur punane mari süsimusta linnu kuldses nokas välja. Öösel lööb koib muidugi võimsalt pilli, summutan kapsalehega, hommikuks jääb natukeseks vait ja alustab siis uuesti.

15.10 Üks päev korraga. Põlv paraneb, aga väga aeglaselt. Päris liikumatult ei tohi ka olla, otsin tubaseid tegevusi ja välja enam ei kipu. Ikka veel ei ole öökülma, mitte et ootaks, lihtsalt nii ilus pikk sügis, kahju kui katkeks. Varahommikul on 7 kraadi sooja, ehk tuleb ka päev soojem.

16.10 Üle hulga aja õues, lähme istutame Rahumäele leinakase ja teeme ka Liival krundi korda. Mis nüüd mina, lõviosa kõigest teeb ära Pokumees. Mina olen jätkuvalt ikka see tasa ja targu ja lihtsalt juures kuid tulemus saab ilus ja süda on rahul.

17.10 Esimene öökülm, väike jää siin ja seal ning mõned õied härmas. Matused. Matus on nii tohutult kurb sündmus. Nukrale hüvastijätule tasakaalustuseks on peiede osa hästi soe ja südamlik ning meenutab pigem sugulaste kokkutulekut. 

19.10 Esimene lumi. Päris kõike veel ei kata ja sulab õhtuks ära, aga lumevalguse efekti jaoks piisab sellest küll. Hostadele silostumiseks piisab ka. Roosid ei tee väljagi ja krüsanteemid on ka päris kenad edasi. Näen kõike seda aknast, sest ilma mõjuva põhjuseta väljas kooberdada ei lubata. Mõõdukas liikumine ja rahu. Perearst pikendab haiguslehte veel nädalaks.

21.10. Tuuled on küll päeviti kõledavõitu ja lumelõhnased, kuid öökülma enam pole olnud. Päike käib madalalt. Koib paraneb kuid väga aeglaselt. 

23.10 Õuesoe tuleb tagasi, kuid koos sellega ka vihmad. Kõõlun aknal, igatsus silmis, õues  viiesajab ja kuuesajab. Tatsun tagasihoidlikult siin ja seal, koristan, tegelen vaibamaterjaliga ja leian asja käigus ema riiulist kena koguse pestud ja kuivatatud palderjanijuurt. Panen nina potsikusse ja hingan korraliku sõõmu, mnjaa, pure palderjan...huvitav kuidas käitub Härra Tibu? Härra Tibu loivab kutsumise peale üliväärikalt ligi, tüdimus silmis Sa oled tüütu. Ja nõme ka. Avan potsiku ja suunan kassi nina juurde. Härra Tibu kangestub, tema silmi valgub mõistmine, et kasside taevavärava võtmed on minu käes ja ta peab...peab...peab KOHE midagigi...Härra Tibu kõrvetab mind jumaldava pilguga ja rammib hoogsa põsepaiga mu palet nii, et prillid viltu lähevad. Enne kui jõuan reageerida või püsti tõusta, tuleb teine veel PÕMM! ja Tibu lööb nurru nii, et orel ragiseb. Ma ei tunne oma kassi ära. Püha püss, see on ju tõeline salarelv! Panna natuke puru taskusse ja siis minna külla sellise kassi juurde kes võõraid ei salli, ning siis teha pererahvale lolli nägu, et ei, mina ei tea miks te kass täna mööda mind üles ronib. :):):) Pudistan meite kassiisandale 4 millimeetrit ambroosiat, ta sööb juurikajupid ära ja vaatab mind armastavalt, Sa oled nii heaaa, aga äkki saaks veel...Kuna seda juhtub väga harva (või no mõnikord enne sööki ehk) kui teie kass teid armastavalt vaatab, naudin oma ootamatut populaarsust ikka täie raha eest, puru enam ei anna, aga luban purki uurida ja seda kummardada. Siis panen purgikese köögikappi. Härra Tibu näeb, et rohkem ei saa ja lülitab oma tunded kohe välja (luku kinnitõmbamise heli). Energia on kallis asi ning seda pole raisata. Kassiisand kobib verandale magama. Diivanil nuusutab Bond ta üle. OoHOHHOOOO? Mis sa oled puru pannud ve? Mina ei tea mis nad räägivad kasside halvast haistmismeelest, aga see ei pea paika. See 4 millimeetrit tekitab verandal tohutut furoori Kust said...palju said...veab mõnel idioodil...ohpergel, küll tahaks ka...Bond on väga elevil ja tipib Tibu ümber kui teismeline. Vaatepilt on nii jabur, et ma lähen internetist vastuseid otsima. Saan teada, et sõltuvust ei tekita, aga igaks juhuks liialdada ka ei tohi. Ahaa! mitmed tootjad tunnistavad, et nad teevad on kratsipuud atraktiivseks palderjaniga immutamisega. Nüüd hakkan kahtlustama ka kasside maiusekrõbinaid, mis meie näugamite poolt väga tahetud on. Sinna on kindlasti midagi sellist sisse segatud. Tuleb hea mõte, mis oleks kui hoida ussitabletti mõnda aega palderjanipurgis?

24.10. Pluss 9, tuulevaikne. Esimene päev üle hulga aja kui söandan minna ja aias midagi natuke siblida. Küll on hea tunne sõrmed  korraks mulda saada, aga hoian madalat profiili ja piirdun vaid kõige hädavajalikumate töödega. Panen potitaimed kompostihunniku serva talvituma ja asetan tundlikumatele kivilaelanikele klaasid peale. Siis jälle tuppa tagasi. Köögi aknast paistab kompostihunnik kus on peaagu poole piirdeni fantastilist mullamaterjali okaste ja lehtede näol. Jah. eks ta ole, mis kellelegi rõõmu teeb. :)

25.10. Kassile ussitableti manustamine lõppes 5:0 meie kahjuks ja rohkem me ei proovinud. Härra Tibu arvas, et ta pererahvas on hulluks läinud ning hoidis meist kuni õhtuni eemale. Ma otsustasin olla kaval. Poetasin selle jõleda valge kuulikese koos mõne kassikrõbinagraanuliga palderjanipurki, seal ta laagerdas oma paar päeva, siis võtsin välja ja pakkusin koos krõbinatega Tibule. Tibu nuusutas, mmm, palderjan, siis nuusutas veel ja vaatas mulle otsa Missa arvad...sa mõtled, et ma olen loll vä? Et kui olen kass, siis olen loll ka vä? Tead mine õige...Ja ta kõndis väga sirge seljaga tuppa. Edaspidi nuusutati isegi maiusekrõbinad kõik hoolega üle enne kui asjaks läks. Ja nüüd ma ei teagi...Üks variant on veel, et pasteedi sisse segada ja see siis keelele määrida...No hullud mis hullud.

26.10 Jalutusring aias, mägileesikas on mõnusalt erksaks värvunud.

Üllatavalt tore on ka metasequioa sügisvärv, selline mahlakas tumekollane, wow, ei osanud oodatagi. :) Hiljem värvub see veel tumedamaks.

Ja suve jooksul sain vastuse ka kevadisele küsimusele: kas jalgleht Spotty-Dotty on põneva struktuuriga vaid kevadel või säilitab ta oma huvitava välimuse kogu suve jooksul? Ei ole ainult kevadine ilu, ikka püsivälimus. Selline näeb ta välja oktoobri lõpus.

Möödavilksatanud öökülm ei tabanud kõreliiliat ja too on selle üle väga häppi.

Jaapani vaher värvus ka päris toredasti, nädal hiljem on lausa punane

Ja täna on selline päev, et kõik roosid ma kingiksin sulle...:) Õnneks mõni ikka oli. :)

29.10 Vahepeal on olnud vihmu ja dramaatilisi taevaid ja õhtusi koerailmu, kuid termomeeter ikka plussis. Istutasin täna viimase pojengi, selle nimi on `Chiffon Parfait`. Mulle näib, et hooajale võib joone alla tõmmata. Oli pikk ja viljakas aiasuvi. Järgmise suve eest on hästi hoolitsetud, et oleks esmaõitsejaid ja seninägematuid. Kõlab ka enda jaoks kummaliselt, kuid aias on nüüd 24 pojengi- ja 84 floksisorti. Juurde neid päris kindlasti rohkem ei tule, sest kõikvõimalikud suurte lillede kohad on täis. Samas, never say never. :)

02.10 varahommik, +4 kraadi, tuuline, vihmapoolne. November tuli märkamatult. Ikka need mahedad sügisilmad. Oktoobri lõpp oli vaatepiltide päralt, paariks nädalaks sai voli enda kätte Kuldne Sügis. Alustasin aias pealsete koristust.

September

 Septembri alguse ilmad ei erinegi eriti augustist. Vihmased või sombused päevad vahelduvad pilvitute taevastega. Ööd on suhteliselt mahedad. Päeval sooja 17-20. Floksid kõige suuremas leeklillepeeras on kahevahel. kas jääda jahukastesse või mitte. Esialgu olen üksikud nakatunud lehed ära noppinud. Paistab, et hullemaks ei lähe. Mujal on jahukaste osas rahulik. Hilised floksid vaheaia ääres. Siin jahukastet ei ole. Feudenfeuer ja Sirje kaks nimetut, toon-toonis ja ilusad sordid.

Posserdan viimaste istutustega, hetkel on kujundamisel veranda esine maalapike. Teerada sai alla uue peenravaiba ja astekivid. Astekivide paigutusega peab vist veel tegelema, sest peremees ütles, et Veidralt Kõndimise Ministeerium oleks sellisest sammupikkusest kindlasti sillas.

Vihmase suve tõttu on päikesepeenra lahjas liivmullas kasvavad kuivalembesed taimed omandanud elajalikud mõõtmed ja see nn "kuivalembus" tuleks ümber mõtestada umbes millekski selliseks: Jääb kuivas ellu ja isegi õitseb kuid kui vett anda, siis kasvab taevani nagu uba muinasjutus. Kauni astri kõrgus ületab mõistuse ja laialehine ogaputk ei ole ka mitte madalam. Hiidpäevalill oli nõus ka poseerima.

08.09 Seoses Objekti (haltuura) valmimisega on äraütlemata hea ja kerge tunne. Kõik tulevased nädalavahetused on vabad. Sellegipoolest jätkan sööstaiandusega, sest NII magusad on need hommikused tunnid. Eile lõikasin äraõitsenud õisi maha, tänane kvaliteetaeg kulus tagaaia floksirivi peale. Isegi kui mõned sordid on nimeta, meeldib mulle teada kus keegi täpselt kasvab. Vahepeal on mõned lahkunud ja mõned juurde tulnud ning korrastatud rehknungi järgi peaks olema aias 65 aed-leeklille. Eeldan, et sedasi 70 või 80 vahele jääbki see arv kõikuma, sest sordid hakkavad korduma ja  kui mitu sinist või punast siis ikka peab olema...Vene sordid on üllatanud, sest nende hulgas on imeilusaid nähtusi, nagu näiteks Varenka.

14.09 September on süvenenud. Vihma sajab palju ja see ei ületa enam uudisekünnist. Ilusa ilmaga heauskselt tunnikeseks kodu lähedale metsa luusima minnes võib sattuda ägeda paduvihma kätte, sest metsa taga võib just luurata üks selline tumedapoolne pilvemüür. Seeni on metsas palju ja igasuguseid. Aias hakkavad valitsema sügismeeleolud. Õitsevad heleeniumid, alpikannid ja krüsanteemid, Roosid sirutavad viimaseid puhkevaid pungi uue jõuga päikese poole ja nende kasvuisu on meeletu. Kõige rohkem õiepungi on roosil nimega `Lady Rose`. Üldse üks tubli, haiguskindel ja tugev roos. Julgen soovitada.

`Garden of The World` on ka päris hea, talvitumisega probleemi pole olnud ja väga tubli õitseja.

`Orange Fairy` on omamoodi võluv. Eks näis kuidas on talvekindlusega.

`Fresia` lõhnab sulnilt.

Ja edasi krüsanteemide juurde. Viimase aja soojad talved ja pikad soojad sügised on nagu loodud krüsanteemide jaoks. Imeline pronksjas värvitoon ning minu meelest on väike värvitooni vahe paremal kasvava krüsanteemiga. 

Õlelille meenutav päiksekollane

Tumelilla

Kukeharjad ei ole kõik enam vaadeldavad kuid see on päris kindlasti. Starfire roosa kloon.

Selgunud on ka kõige kauem õitsev floks ja see on Svatogar. Ta alustas juuli keskel ning suudab liblikates elevust  tekitada ka veel oktoobri alguses.

13.09 oli Võhma Juurikas - aasta suursündmus ja justnagu ei olnud ka. Vana mõnus laadaplats korraldajatele miskipärast enam ei sobinud ning laat pandi toimuma Tallinna maantee äärsel krundil. Sõpru oli muidugi hiiglama tore näha. Taimesaak oli sel aastal tagasihoidlikum. Ostsin lätlastelt kaks tüvel puukest ja laada pealt paar floksi ning pajukese. Vahetustaimed peale selle. Rongiga on äge Juurikale sõita, kuid autoga on veel parem. Pealegi jäi tänavune laadaplats rongijaamast üsna kaugele. Saagist pilte pole.

 Septembri keskel hakkab õitsema korea vahakübar. Pole tal kirkaid värve, ega rabavat välimust, kuid on tabamatu malbe ilu ja vahajad vormid. Selle kõige pärast on ta üks lemmikumaid.

16.09 Kahekümne esimene on kiire sajand, aeg muudkui lendab. Lisaks sööstaiandusele harrastame ka sööstkorilust. Peale tööd seenele - wuh!, korv täis ja videvikus koju tagasi, wuh-wuh! Seda saab muidugi ainult siis teha kui mets kodule lähedal on. Ja hea seeneaasta peab ka olema ning seda ta on.

17.09 Torm. Suured puud taaruvad tuules. Härra Tibu kolis tuppa päevaund magama, sest verandal puhub tuul peffa ja loodusjõudude rüpes pole see uni ka enam teab mis kvaliteetne. Ootan nädalavahetust. Esimene täiesti muretu kahepäevane aiaspüherdus ootab ees. Ehk saab verandaesise platsi lõpuks ometi valmis ja istutust ootavad taimed tahaks ka kõik maha panna. Hiina siidpööris tinistas ära. On ikka toredad pähikud küll.

19.09 Tegus tööpäev. Käisin pojengidega kuni jalad lühikeseks kulusid, aga maha nad said. Potikõnd kolme kauatahetud pojengiga  (teadagi), edasi oli suve käigus aeda vedelema jäänud tühjade lillepottide panipaika toimetamine, istutused, pealsete lõikamine, rohimine ja muu mõnus posserdamine päiksepaistes. Verandaesist platsi valmis ei saanud, aga suur hunnik "tee mind ometi ükskord ära!" töid sai tehtud. Kevadel raagus taimena tulnud metasequoia särab tagaaias.

20.09. Sügis hakkab kohale jõudma, aega on rohkem käes. Pidasime päris kohe pühapäeva. Sellist asja pole kaua olnud. Logelemine, filmid, poodlemine ja õhtul e-le külla. Aias on päike, liblikad ja mesilased. Korjatakse kust saab.

22.09 Sügisene (jah, veel mitte ametlikult, aga kohe-kohe) ajarütm on aeglasem. Päevad on täiesti tuntavalt lühemad, aias on alanud viimane võimas õitseng. Roosid muidugi. Kes teist, kes kolmandat korda.

23.09. Nukkermurelik päev, sest juba hommik algab meil kiirabiga. Vastukaaluks (kui sellest vaid piisaks) on terve nädal täis ebatavaliselt rikkalikku päikesekulda. 

26.09 varahommikul lähebki ta ära vikerkaarte taha. Ebatavaliselt ilus päev, aga oli ka väga hea südamega inimene. Kurbus ja lein viimases suvesabas. Krüsanteemide päikesesoe kirbe hõng ja lursslillede valged küünlad...

Sügise jalajäljed

...on peenras. Hostade seni suhteliselt kabedad lehed näitavad kulumise märke, paljudel on peal hambajälgi,  esimesi kõdunähtusi jne. Hemsley käoking lõi augustis oma õieooperi lahti ja see on veel külluslikum kui eelmisel aastal. 

Alpikannid õitsevad ning esimesed julgemad krüsanteemid näitavad värve. Adun krüsanteemide kohta järgmist: Kui suvi on kuiv, jääb nende kasv seisma ja pahatihti tabavad esimesed öökülmad neid just õite puhkemisel. Vihmase suve korral on kõik väga hästi. Kui mõtlema hakata, siis polegi olnud sellist aega, kus krüsanteemid oleks augusti lõpus õide läinud. Tervitused Tiile! :)

18.08 August on meil alati padukiire kuu olnud. Vahepeal on olnud viimane meevõtt, eelviimane vurritamine, olid flokside vaatamise sõidud mõni päris floksijaht ja niisama sättimised ja rohimised oma aias lisaks. Vihma pole nüüd oma nädalajagu sadanud, kuid ööd hakkavad hästi tasapisi jahedamaks muutuma. Täna oli öösel õues 7 kraadi, kass magab kangelaslikult väljas, Need mõned nõrkushetked jahedamatel nädalatel ei lähe arvesse. Tuli eilegi, rehitses kasuka ära ja jäi meid sedasi kuidagi hukkamõistvalt silmitsema Te pole ka vahepeal mitte muutunud, ikka vahite oma nõmedaid filme...Persse, ma lä`n minema! Ja isand Tibu kaapis ärritunult voodist verandale tagasi. Moel, mil nagu ainult tema oskab. :)

Tibul tiksub 11 aastaring ja kuigi vanahärral esineb ka hea tuju perioode (lausa armulikke) ning vajaduse korral on kassiisand hurmur ise (kui on tarvis kassimaiust või külmkapist tarretist saada), on ta enamiku ajast umbeväärikas või lihtsalt unine. Bond saab vastu pead...Sina tatikas!...ja meid vaadatakse Psoltõ!. Vastuvõtuajad on ka, kuid selle peab siva ära jagama, sest valel ajal kassi sasimine saab hukkamõistu osaliseks. Vanal elutargal kassil on asjad on hästi paigas.   

                                                                   

Homme on Lapse sünna, aga käisime juba täna ära. Maalt ja kaugelt, teadagi. Mis tett` see tett`.

21.02 Ikka veel täispäike ja mulle tundub, et täna peaks mõnda asja juba kastma. Kuumus kuivatab kiiresti me liivase mullakamara. Tegin eile veidi verandaesist teerada edasi, aga siis said kivid otsa. Jääb veel nn "koera saba". Ma mõtlen sellele homme. 

Täna õhtul on suurem pidusse minek. Päevakoer sai 50. Tänavu on juubelite aasta. Olen kaine autojuht ja suhtun teemasse missioonitundega. Saame koju alles kesköö paiku, olin unustanud kui kottpimedad on augustikuu ööd kui kuud taevas ei ole. Ilus, suur ja hästi korraldatud pidu oli.

23.08 Eile oli viimaste meereostuse jälgede likvideerimine ja see võttis terve pika päeva. Vurrid, sõelad ja ämbrid rändasid sahvrisse, kärjed kuuri. Köögis on jälle ruumi ning kohti kus ei kleebi. Täna teeme algust haltuuraobjekti teise osaga. Auto on mulda täis, kuigipalju mahub taimi ka ja siis vurduu, Piritale istutama.

26.08 Päikselised päevad padukatega pooleks. Selline august. Kevadised taimepojad on kenasti edenenud. Kõige ilusam näsiniin `Golden Treasure`

30.08 Öö oli rahutu. Bond käis millegipärast toas ringi ja näugus. Tõeline Egiptuse Nuhtlus (nagu Mustkaaren ütles). Lõrisesin läbi une ja magasin edasi. Loomakene tuli ja tallas kukil Tõuse ometi üles, vaata mis ma sulle tõin! aga mina arvasin, et Bond on sassi kamminud ja tahab öösel konservi. Nii palju me oma sõbrakesi siis tunnemegi...Pikema vaenamise peale (vaiksed näugatused, vastu seina hüppamine, turjal sõtkumine) sai mul villand. Tõstsin Bondi õue ja magasin edasi. Ega tramburai sellega ei lõppenud, siis tahtis loomake sisse tagasi saada. Pidev koputamine rõduukse klaasile ja näugumine. Kogu üritus algas millalgi kolme paiku ja pool seitse lahkus unemati lõplikult, sest jälle lõhuti ukse taga. Tegin silmad lahti, ohissand!...vaibal voodi ees lebas midagi, mida ei oleks pidanud...panin prillid ette, oiEI! Kohe loksus kõik paika. Öine elevus, ukse taga laamendav Bond Anna mu hiir tagasi kui sa ise ei söö! Minu voodipoole villasel vaibal lebas selili kopsakas hallikõhuline hiirekorjus.Tõstsin helde anni sabapidi üles ja viisin verandale. Bond murdis uksest sisse ja tormas ülepeakaela voodi juurde hiirt otsima, üle voodi paistis paanikas sabaots, mis omaniku kõik sööstud ja uuringud kaasa tegi. Ei ole, kus ta sai, kas tõesti sõi ära? Bond tuli voodi tagant välja ja vaatas mulle uurivalt otsa. Sõid ve ???. Kutsusin ta rõdule ja näitasin hallikõhulise kätte. Oh seda rõõmu! "Eiii, tuppa ei tule sellega!!!" Intsident lõppes magusa kondiragina ja viisipärase soolikakomplektiga verandavaibal. Bond on lihtne mees, sööb pea ka ära.

31.08. Floksidega on meil nüüd kõik hästi. Nädalavahetusel tuli veel 5 tk juurde. Parasjagu on ka hea aeg nende paika sättimiseks. Et ühekõrgused, ühel ajal õitsevad ja kokku sobivad värvid ikka kõrvuti ja virelevad isendid potti kosuma jne. Aiast lahkub enamus astilbesid. Alustasin flokside kokkusobitamist. Värve on. Knjaz Serebrjanõi

Nahodka

Miss Pepper

Bright Eyes

General Petain

Sügisest räägivad ka paisuvad kõrvitsad. Teised olid kenasti kompostihunnikus kosumas, kuid üks pani plehku.

01.08

Vahelduseks ka üks näide sööstaiandusest. (Hommikuti, enne tööd, saab tunnikese oma lemmikhobiga tegeleda.)

Pokumees: "Naine, sul on veel 6 minutit aega, siis pead ära tulema. Ma vaatan täitsa huviga, et mida aias kuue minutiga ära jõuab teha."

Futu: "Ahah, siis ma istutan ühe pojengi."

Trahh, päta, päta, päta, trahh, mürts, soll! ja `Karl Rosenfeld´ oligi uues kohas.

Sügise poole kaldu.

 27.07. Tervelt neli vihmavaba päeva! Ei tea kuhu peaks risti tegema...
Uued floksid puhkevad ükshaaval ja teevad täiega rõõmu. 

Svjatogar.

28.07 Liiga vara kiresin...Metsik öine padukas. Lööb välku ja müristab, vihm taob vastu katust nagu hull. Minu tohutuks imestuseks aga polegi hommikul midagi väga upakil peale selle, et ämbrid on vett täis. Ilmselt sadaski sirgelt, ilma tuuleta.

Ligunenud liiliad.

29.07 Hommik algab vahelduvate vihmadega, on igasugust. Vaatan läbi vihmaloori oma umbrohtu uppuvat aeda ja mitte miski ei sunni mind praegu välja rohima minema...nagu kevadel näiteks ette tuli. Vihmaga rohima? Fui! Jajaa, esimesed tundemärgid - maad hakkab võtma aiaväsimus. Tavaliselt ilmub ta kohale septembri lõpus, aga et juuli lõpus, seda pole küll veel enne olnud. Vist liiga vihmane, vettinud aiamaastikud jne.
Muidu see sööstaiandus täitsa töötab. Natukesehaaval saab aia nädala lõpuks umbrohust puhtaks. Kui ei saja. Jah, kohe mõnus, et täna sajab. Saab kohvitassiga verandal külitada, sabaga soojenduskott on ka külje vastas, las aga sajab.
Viivu pärast saabub kusagilt läbimärg Bond. See mees kohe OSKAB märjaks saada. Bond tahab kohutavalt pai saada ja ei taipa miks kõik teda väldivad. Kassi silmad. Sellepärast, et sa oled märg nagu kass. Ei teagi miks nii öeldakse. Härra Tibu ei ole kunagi märg.
03.08 Nädalad vuhisevad mööda, ei no tõepoolest, alles see oli kui...
Laupäeval toodi Soomest Ikea riiul ja kui mõne pruuni mööblieseme teiste pruunide hulka sobitamisega tekkib teinekord tõeline error, tee või tina, tema mitte ei sobi, siis see absoluutselt ühemõtteliselt fuksiaroosa asjake sobis tuppa nagu kirss tordi peale. Vaatad ja saad momentaalselt positiivusemüksu. Niisugune ilus värv! Ja tagasihoidlik pruun eelmine riiul kolib ülakorrusele pinsile.

Eks aias sai ka natuke nokitud, kuid üldiselt ei ületa see uudisekünnist. Istutasin Festiva Maxima ümber ja sirutasin (piltlikult öeldes) käe korraks minevikku ning tõin ühest vanast aiast mind kunagi võlunud ülilõhnava roosa täidisõielise pojengi. Nostalgia võiks olla selle nimi, kuid kindlasti on tal oma nimi ka olemas, mis see iganes ka pole.

Rooside koha pealt olen madalat profiili hoidnud, kuid temast küll mööda vaadata ei suutnud, uus roos `Orange Fairy`.

Minu eelmiste aastate pongestused saada rooside vahele paari korralikku kipslille on paaril korral luhtunud. Ehk sedakorda siiski õnnestub. Olid ilusad tugevad taimed. Kuna Nõmme tee on teeehitajate poolt üles võetud ja Lapse juurde pääseb vaid läbi Kristiine aiandi esise tänava, siis lasin sel endale meeldida ja näpu otsa jäi peale kipslillede ka kolm potikest ilulinaga. See on üks äraütlemata sümpaatne ja kauaõitsev taim. (Meconopsis cambrica vastu muidugi ei saa, sest too alustab enne jaanipäeva ja lõpetab alles öökülmade saabudes.)
Aianduse koha pealt on super, istutasin täna kipslilli ja ilulinasid ning kohe kastis padukas nad ka ära. Kipslilled sobivad ikka nii hästi rooside vahele.

04.08 No mis siis täna? Vihm, ikka vihm.

05.08 Vihmane hommik, floksidel on tilk nina otsas ja roosid lausa nõretavad. Aga siis läheb taevas klaariks. Teen ühe pika hommiku aias ja avastan igasuguseid asju. Näiteks, et ühele pisinäsiniinele peaks paremat mulda juure ümber panema, et ühele kuusele peaks pikema toetustoki otsima ja et eelmisel aastal ostetud roos `Novalis`on teinud vahepeal palju toredaid siniseid õisi. Need esimesed on nõrgukeste varte otsas, näpsan nad ära vaasis imetlemiseks. Kohe avanevad ka tugevate varte õied.

07.08 Üldiselt on see ikka päris ogar mis tänavu aias toimub. August on olnud vihmane. Kõik vihmaussid, limukad ja teolaadsed on täiesti õnnelikud. Kõik kasvab raginal. Muljusin ennast eile epimeediumipeenrasse ja tuvastasin, et seal on nii kitsas, et rohida ka midagi pole. Umbrohi ei mahu kasvama. Näsiniin arvab, et on tamm ja epimeediumid peavad ennast juba peaaegu pojengideks. Pojengid aga...oh, ma ei taha teada...

Hostad on matnud teeraja.

08.08

Päevaliiliad ei ole ka minu jaoks erilised lemmikud, kuid selle rahva seal on võluvaid erandeid nagu näiteks `Spinnaker`, kel ämblikõielisena pole küll tuules lehvivaid lokke, kuid ta õitseb palju, kaua ja sobib oivaliselt kokku floksiga `Gzel`. 

Teine absoluutne staar on `Curly Cinnamon Windmill`, kelle õied sobivad suurepäraselt esindama jumalikku lohakat elegantsi, mille poolest ämblikõielised päevaliiliad kuulsad on.

Sax. Mandz ja sax. Fusco hybriid kohanes suurepäraselt

`Primal Scream` tinistas mu ära oma värviga. Lihtsalt NII oranz! Imelilleke selline. Meil ta veel õitsenud ei ole, noor alles, ehk järgmine suvi. Laenasin pildi internetist.

Vihmase augusti kohta on ilmad siiski armulised. Juba teine nädalavahetus on päikeseline ja laseb toimetada nii aias kui mesilas.

Täna oli meevõtt. Kolm kõige suuremat taru ja palju rahvast. Esimesed olid vaiksekesed, teised võtsid teema üles ja kolmandad tulid päris kallale. Sain üle hulga aja nõelata. Iseenesest polegi selles midagi õudustäratavat kui mingis kohas hakkab järsku väga kibe. Mesilane on näinud palju vaeva ja puselnud ja puselnud kuni saab nõela läbi riide just selles punktis. Pigem ajavad närvi need kimeda häälega ümber pea tiirlevad ja maski toksavad isendid, näed, et tuleb nõel ees, trahh, aga läbi võrgu ei saa. Ja müüt rahulikest itaalia mesilastest ei pea paika. Kui peaks iseloomustama, siis miinikollane ja tige, paar kollast tulid mulle isegi võssa järele kui aja maha võtsin ja lepikusse taandusin. Eks ole ka suve lõpp ja talvesööta kaitstakse elu hinnaga. 

On leskede väljaviskamise aeg. Härrad ei ole tarudes enam teretulnud ja nad tõstetakse ukse taha. Ei midagi isiklikku, puhas ökonoomia. Ja nüüd tullakse ja võetakse veel mesi ka ära. Pole viga, meil on talvesööt juba ämbrites ootamas.

Suvikud tinistavad vahel ka kõige paadunuma püsilillefänni ära. Niisugune valge seelik...

Varenka

Franz Shubert

Nimetu põnevaõieline

Tii nimetu floks, tundub, et vihmakindel.

Teine põnevaõieline nimetu.

Thumbelina õitseb

Džunglimeeleolud hostapeenras

...ja liiliapeenras

Alan Titchmarsh

Augustikuised kivilad

Džunglimeeleolud iirisepeenras, Airi valge sirel paremal.

Veidike käestläinud paraadpeenar

12.08 Üle hulga aja jälle tunnike sööstaiandust siin ja seal. Väetasin kivilas vegeteerivat nulgu, istutasin mõned leviisiad ja rohisin. Sügis hiilib lähemale, ööd on juba päris jahedad. August on august.