Juuniilu

 Kui pole olnud maipõuda ega märkimisväärseid öökülmu, siis kasvab iga viimane kui trummipulk poole pikemaks kui tavaliselt. 

Rääkimata muust dzunglist

Viimaste aegade üks suurimad muudatusi aias on olnud suuremate istutusalade multšimine puukooremultšiga. Ausalt öeldes olen positiivselt üllatunud. Kuidagi ongi selline tunne, et suurest rohimisest olen nüüd suhteliselt prii, sest paraadpeenart sai viimati puhastatud kuu aega tagasi, siis kui multši panin ja suur floksipeenar seisab samuti puhas. Samas hoiab see kate ka niiskust. Seevastu on palju küürutamist iirisepeenra juures, sest sinna mingit koorekatet ei pane ja kivilad toodavad ka mittepõuastel aegadel üsna järjepidevalt oma miniumbrohte. Kõige vastikum neist on see nähtus. Tänu Kadrile sain ka nime teada, see on jürilill, aga milline neist, tundub, et välimuse põhjal võiks olla kare jürilill.

Alpiaias on puhkenud suvised mättad. Phlox nivalis

Androsace himalaica

põisrohu veteranmätas

Suurt rõõmu valmistavad mauklehed, viimaks on õnnestunud neid ületalve elus hoida. 

Riski hajutamiseks sai üks taim mitmele poole laiali istutatud ja kõik olid talvel klaasiga kaetud.

ja veel mõned kivilavaated, haberlea

Hookeri kuutõverohi on üks tore tegelane. Mingil hetkel juuni alguses lööb kruus õitest kihama ja siis nad jälle kaovad. Minu lemmikinvasiivik. :)

Maastikud, palu-näsiniin koos aiapäkapikuga

Maastikud, kribula koos kolmanda mauklehega

Maastikud, kingalill

Maastikud, padjandfloks

Maastikud, kahe kivila vahel

Maastikud, berberis

See sinilatv on lihtsalt võrratu. Äitäh, Ülle! :)

Sõrmkäpp armastab ennast külvata teiste taimede sisse, aga see on tõesti kõige veidram koht. Kusjuures, lähim õitsev taim asub sellest kohast ca 20 m eemal, tagaaias.

Üks edulugu ka. Eelmisel aastal mossitanud kuradikäpp sätib õitsema. See on neil kordamööda, sest tänavu mossitab see taim kes eelmisel suvel õitses. Aga hea meel, et hing sees ja mõlemad talvitusid. :)

Ilupilt Libertyga, tervitused Evele! :)

Epimedium Domino

Oxalis

Kassi silmad. Mis sa sööd, anna mulle ka?

06.06. Puhkuse viimane päev. Ilmad on suviseks keeranud. Ei midagi pöörast ega kuuma kuid päeval on mõnusad keskmised toatemperatuurid ja öösel pluss 13. Kartulid on 20 cm kõrged, mõlemad suvikõrvitsad kompostikasti istutatud, õuetomatid pottides, kurgid ja tomatid kasvuhoones, tikrimaal elab nüüd juba 9 tikripoega (jumakene, ega ma neid ometi koguma pole hakanud...) ja muu aiaga võib ka rahule jääda. Kõik mis tahtis ümberkangutamist on tehtud ja suvi võib tulla. 

Kivilas puhkes kimpkellukas

Tervitused Airile, sinu sirel õitseb. Ilusilus. :)

Lõpuks ometi on ka sieboldlaste jaoks hea kevad. Nad armastavad natuke niiskemat kui see meil tavaliselt on.

Nartsissiõieline rodo ületas kõik ootused. Siin on õied. Ja ta isegi lõhnab. Tervitused Tiile. :)

Sinist värvi on kivilates vähe, `Metallica Chrispa` aitab paariks nädalaks hädast välja.

Vihmane mai.

 Mai esimene nädal oli jahe, mai teine nädal oli pilgeni täis kuuma päikest ning meenutas sügavalt suve (varjus kuni +26) ja kolmas nädal oli vihmane. Mõned päevad lausa püsivihmased. Samas, kui ma elaksin mesilamaal, siis seal näikse hoopis teised tuuled puhuvat. Paaril korral on nii olnud, et kui meil sajab, siis on mesilamaal neli kraadi soojem ja päike. Votnii. :)

Aga selle vaba kuuga on sedasi, et vaevalt saad aiale ringi peale tehtud kui pool puhkust juba läbi. Ilus on muidugi, lõpmata ilus iga päev. 

Kevaded on tegelikult kõik imelised. Jahedad ilmad pole takistanud ei istutusi ega  ümberistutusi, pigem ongi jahedaga parem mullatöid teha kui leitsakuga. Pikalt kodus olla on üle mõistuse mõnus. Iga päev mingi uus õis ja fantastiline on olla ka ise päev läbi kohal kui idahüatsindid lõhnavad, kaheldav jefersoonia

 ja kevadmagun 

oma lühikest perfomaanssi etendavad ning sinililled, oo, need olid sel kevadel kõik väga lopsakad ja ilusad. Sest maikuu polnud põuane nagu tavaliselt. Ka pojengid tõotavad dzungliks kasvada. Lopsakus hakkab tasapisi maad võtma. Armuline ja hea kevad, hoiab siiski pigem jahedamat joont ja öökülmu pole kuni kuu lõpuni ette näha. Tänavu saab ka enamuse tikreid ära võrrelda. Kevadel selgus, et neid on 7 mitte kuus. Seitsmes on kõigest pistoks kuid sellegipoolest. Ta võib mõne väga põneva põõsa pistoks olla, sest ega selle suve aednik ei mäleta mis eelmise suve aednik kokku võib olla tassinud. Igatahes, mul on siin huvitav, jah. :)

Hea sõber küsis, et noh, kas sul on spargel juba üleval? Milline spargel? Sügisel ju tõid Viljandimaalt suure spargli...Issandjumal, muidugi spargel...jajah, aga kus? No ei ole reaalis sellist kohta kust võiks tõusta suur lopsakas asparaagusepuhmik. Võtsin loogika appi, et kuhu ma istutaksin suure pesa paljutõotavaid juurikaid. Leidsingi üles. :) Lihtsalt, et praegu troonivad selle koha peal lopsakad püvililled (mis juba õitsenud on, võin pealsed juba varst maha lõigata). Kuna püvilille sibul on 30 cm sügavusel, siis on lihtne sinna sibulaid puutumata sügisel kasvõi tikker peale istutada...või siis asparaagus. Nii, et alles ja puha, lihtsalt püvililled on peal ja asparaaguse jaoks on veel natuke jahe ninakesi välja pista. Mäletan, et Räpinas õpetati väikeses aias ruumi kokkuhoidmise tarbeks korrusistutusi, et kõigepealt varakevadiste lillede sibulad siis nende alla tulbid ja kõige peale mõni pinnakatja, et hiljem ei jääks tühja kohta. Asparaaguse ja püvilille liidu peale küll ükski õppejõud ei tulnud (endalegi tundub väga kreisi, aga on võimalik). Kenakena, igavene lahmakas maad on kokku hoitud. :)

Aga peale toda kuumalainet ühel nädalal, mis priimulad ruttu läbi põletas, on jahe olnud. Mõned külmahellad taimed, nagu kuldkingad, laikellukad, hostad ja sõnajalad on väga ettevaatlikud oma ilu maapinnale toomisega. Aga kõrvikutele meeldib selline pilvealune jahe ilm väga ja nemad nüüd alustavadki.

Tänavune mai jätkab eelmise suve joont (mis oli keskmiselt vihmane) ja huvitav on vaadata kuidas taimestik aias ümber kohaneb. Kui seni polnud oma aiast võimalik eriti karulauku näpsida (olid nirukesed ja üle paari peotäie ei raatsinud), siis nüüd vohab karulauk nigut hull ja on teist vaba voli järgi ka salatiks hakitud. Muidugi vohab ka igasugune umbrohi nigut hull ja see meeldib mulle palju vähem. 

21. 05. Palju aiakülalisi korraga ja esimest päeva on sel nädalal mõnevõrra vihmatum ilm nii et laseb isegi verandal istuda. On pluss 16 ja õhtupoole lausa päikest. Vähemalt ei saja. Magnoolia `Susan`, mis seni nädal aega oma õisi kramplikult kinni hoidis, teeb need lahti. Tulbid annavad ka korraliku etenduse. Külalised jäävad rahule.

Tulbid `Salmon Impression`; `Van Eijk`; `Daydream` ja vanaaegne punane Darwini tulp esiplaanil

Tulipa greigii `Mekka Melody`

`Triple-A`

22.05 Kenad päikesepaisted vahelduvad pauguvihmadega. Natuke puudeladumist, natuke rohimist ja natuke ühte ja teist. Kurk on kasvuhoones idanenud. Üldiselt ei jaga ma sellest kurgindusest ja tomatindusest ööd ega mütsi, aga kui kokku panna taimed, kasvuhoone, vesi, hobusesõnnik ja kompost, siis loogiliselt võttes peaks sealt midagi ikka tulema. Vähemasti olen ma optimistlik, aga saab näha. Täna võtsin kätte ja kaardistasin ka rodod, asalead ja priimulad ära. Siltide peale 100% loota ei saa, sest need lähevad rändama ja kõõluski nimekirjas juba mitmeid nimesid, mida ammu enam aias pole.

Rododest esimene on April Rose

April Snow, tervitused Tiile :)

Tundrakanarbik 

`Shamrock`

23.05 Öökülmalähedane temperatuur +4 enne päikese tõusu. Ning eile sadas siin ja seal maarjamaal paksu rahet. Õnneks meil mitte. Härra Tibu elab suvel verandal kuid äratab meid hommikuti kella kuue paiku jõulise lärtsuga vastu akent hüpates. Sellega kaasneb ka nördimuskräunatus. Kassi mõõt on täis. Öösiti kolistab ta samuti akna taga, kuid öösel me lahti ei tee, va unehäire, tahab isand Tibu ju 10 minuti pärast jälle välja ja siis tahab Bond sisse ja 10 minuti pärast välja ja cammoon.... Kui ma oleksin indiaanlane, siis tähendaks sõna kass valgete jaoks otsetõlkes "Käib sisse välja". 

26.05 Vahepeal oli kaks kena kuiva ja päikselaigulist ilma, täna on jälle püsisadu. Käisin korra väljas ja istutasin tomatid kasvuhoonesse, aga see on ka kõik.

27.05. Ja kus siis tänane lubatud vihm on? Sakku vist enam ei jätkunud...Õhtupoolikul, ahaa, tänan väga, nii pangega poleks ka vaja olnud. Vihm nagu müür ja terve päeva jagu tunni ajaga, ättähh-ättäh. (Ilmselt ei saanud taevased sarkasmile pihta.)

30.05 Lõikasin enamuse tulpidest maha, oli võimas õitseng kolm nädalat aga nüüd on kullerkuppude, madalate iiriste, emajuurte ja laukude aeg. Isegi mõni kivirik õitseb veel.

31.05 Järjekordselt on aias "kõige ilusam aeg" (enne seda oli krookused-lõokannid-võrkiirised komplekt, siis kivirikud-sinililled-ülased-tulbid.). Nüüd on järgmine periood. Sirelid puhkesid eile, palu-näsiniine kuhil lõhnab nagu hingeõnnistus ja tagaaeda odoreerib kollane rodo, rääkimata kogu kvartali õunapuudest. Õitsevad rodod, kullerkupud, asalead ja madalad iirised. Algas puhkuse viimane nädal ja minu jaoks on see niisugune "süveneda, tuvastada, kohendada" periood. Kõik mis rajatud, see on selleks korraks valmis ja jääbki üle vaid peenhäälestus ja rohida. Umbrohtu on oikuipalju. Isegi kivilate kiviklibumultš ei takista sunnikutel aplalt edasi levida. Kaalun tõsiselt kahe kannikeseliigi likvideerimist, sest neist on saanud nuhtlus nr 1 ja nr 2. Need on labradori ja rumeelia kannike. Nii kui mõnda peenras õitsemas näen, kargan erutatult ligi ja kisun välja, aga nutikamad isendid on ahistamise eest naabrinaise aeda kolinud.

Lihtsalt imeline!

 19.04. Jah, umbes nii võibki iseloomustada viimast nädalat, sest on lihtsalt nii imeline mis kõik kivilas ja peenardel maa seest välja tuleb. Nii palju värve, vorme ja kasvurõõmu. 

Hea lauge soojagraafikuga kevad. Eilse seisuga olid sinililled ja lõokannused täies ilus oma õied välja sirutanud ning õitsemist alustasid turkmeeni tulbid. Krookused ja võrkiirised hakkavad päiksepaistelistel pindadel juba äraõitsemise märke näitama. Ilmad on mõnusalt ühtlased, järske temperatuurimuutusi pole, öösiti pluss 1-3, päeval pluss 9-14. Pühapäeval oli tõesti päris suvi, aga üldiselt kipub tuuleke veel veidi jahedapoolne olema. Vahel harva on ka halla hommikuti maas, kuid see jääb siiski nulli lähedale.

21.04 Eufooria kestab, sest käes on minu lemmikaastaaeg ja sel aastal veel kuidagi eriti külluslikult. Seda kevadet võib usaldada ning pole vaja ennast liiga vara välja sirutanud õrnukesi karmi öökülma eest katta nagu mõnedel muudel aastatel ette on tulnud. Slaavi karukell õitseb, aga ka teised karukellad on hakanud tasapisi oma karvaseid käpakesi maa seest välja sirutama. 

Esimesed kerapriimulad küünitavad õievarsi ja kivirikud...paistab, et see talv oli kivirikele iseäranis mokkamööda, sest niisugust paduõitsengut siinmail nagu ei mäletagi - kes vähegi kivirik, see üleni õitega kaetud. Kas tõesti ühtlase lumikatte pärast? 

23.04 Täna on plaanis viimane koorem okkaid, käbisid ja muud männistaffi koju vedada ning nädalavahetusel läheb uue mustikapeenra ehituseks. 

Tere, kevadvihm! Maa oli hommikul ülimalt rahul, õhus hõljus magusat mulla ärkamise lõhna. Tänaseks lubatakse vihma, lörtsi, lumekruupe ja mis kõik veel, kuid hommikul oli 3 kraadi sooja. Imestan siiralt kui öökülmavaba kevad.

Nädalavahetus oli kevade seisukohast täiesti ühemõtteline - *luku kinnitõmbamise heli*. Laupäeval oli esimene asi LUMI (!), mida ma peale ärkamist nägin. Ootad seda nädalavahetust nagu hingeõnnistust, aga taevalistel pole essugi teha, a teeks pulli, tõmbaks õige lumeveski käima. Nonii. Ja õhtuni käis neil see veski. Vahelduva eduga öösel ja järgmisel päeval ka. Maha õnneks midagi ei jäänud, kõik sulas suht ruttu ära ja mingeid külmakraade ka ei virutanud. Aga ikkagi vastik. Null ja nullilähedased soojad, päevad, 0 kuni pluss 3 või 4.

 27.04 Kevad on sellegipoolest kõvasti käima läinud ja vahepealsed juhulumed taimede arengut eriti ei pidurdanud. Ükshaaval kerkib mullast koerahambaid, tulpe ja (oh imet) ka pojenge. `Henry Bockstock` on kõige kiirem, juba 15 cm kõrge, teised alles tukuvad. Eile päeval oli juba +5 ja iga päev lubatakse kraad rohkem. Laupäevaks peaks juba +9 olema. :)

28.04 Öökülm, miinus 3,5. Eile reisilt tulnud põõsad olid hommikul kasvukas külmast puutumata, rõõm näha, et see pisike varjupaik peab natuke ikka sooja ka. 

30.04 Belgiast tulid pisikesed daphned ja rodod ning peoga alpikribulaid peale. Milline filigraansuseni lihvitud pakkimiskunst! Kastis olevad potid olid erinevate papptarinditega kindlustatud, et midagi postis olles kohalt ei liiguks ega loksuks. Hetkel õitseva pisirodo  ükski õieleht polnud muljuda saanud ja õitseb kasvuhoones edasi nagu polekski viis päeva läbi poola, leedu ja saksamaa sõitnud. Respect.

Tänane õhtupoolik möödub suhteliselt suures reisipalavikus. Paljuke see vanainime ikka reisib jne ja siis ongi. Homme sõidame lõunasse. Et kõik plaanitud asjad kaasa pakitud saaks ja midagi ometi maha ei ununeks.

01.05 Eestimaa metsad veel tukuvad, aga võsades on juba näha palju rohelist. Pajude ja toomingate lehepungad on avanenud, kraavides õitsevad varsakabjad. 

Lõunas on soe vastuvõtt nagu alati, lõunalased kohe on sellised. Kui pererahvas üle kallistatud ja supp söödud, käime ära elutoa kunstinäitusel, imetleme õues sinilillevälu ja kevadisi lillepeenraid, vaatame otsa imelisele kolme meetri kõrgusele täies elujõus hondo magnooliale, kes avab oma õied ilmselt homme või ülehomme, sest pungad on juba poikvel. Lõunamaa taimed on arengult nädala jagu eespool. Näiteks, Kauffmanni tulbid seal juba õitsevad, aga meie omadel pole veel õienuppegi näha. Ka martagonide varred on meil Põhjas paarkümmend sentimeetrit lühemad. Vahepeal armun Kustisse ära, sest niisugune arukus, taktitunne ja headus ühes loomas on lihtsalt imetlusväärne. Ta on alguses pisut hämmeldunud, et keegi teda muudkui sasida tahab, aga laseb siis sellel lahkelt sündida. No ju sa ei saa muudmoodi. See on õigus küll, Kustil on nii pehme saiakarva kasukas. Vahepeal vaatab oma tarkade silmadega otsa Sul on vist ka kass, pusa kõik karvu täis. Söömise ja kassipaitamise vahele oleme ka veidi kasulikud ja istutame kivirikud (ja natuke muud mudru ka) maha. Segame mulla kruusaga, kaevame augu, täidame selle seguga ja istutame kiviriku. 

02.05 On äraütlemata hea aiailm ja ma võtan mustikapeenra rajamise korralikult ette. Puuhobuse seisund saabub 4,5 tunni pärast ja kestab järgmise päevani. Tjaah, aastad pole enam need, vanasti võis kuus tundi hullu panna ja järgmine hommik rõõmsalt pruusates jälle pihta hakata. Ok, olgu siis pealegi tasa ja targu. Õnneks on järgmine päev nii külm ja kõle tuul, et aknast pooleliolevat ehitustannert vaadates ei teki mitte mingit edasi tuhnimise isu. Ma mõtlen sellele homme. 

04.05. Homme, ehk siis täna on hoopis teine tera, päike tõuseb, öökülma ei olnud ning hommikul veedan kaks tundi magusat aiaaega. Mis muud kui jätkan mustikapeenraga ja jõuan sellega isegi nii kaugele, et toon tagaaiast ühe vanema mustika uude peenrasse. Vana istutusala on mustikate jaoks liiga väike ja seal ülbab põõsaste alla pugenud naat. Kui naat on välja roogitud, siis saab sellest peenrajupist tähtmagnooliale hea tuulevakse koha. Priimulad õitsevad kõigest jõust. 

ja karukellad

05.05 Jälle üks hea päev algamas. :) Ilmake on küll talvine kuid kauaoodatud puhkuseni on vaid kolm päeva. Õues sajab kord vihma, kord lörtsi ja mõnikord ka lörtsist vihma. Pluss tugev tuul. 

Kasside poolest ei ole kunagi kurta saanud, et keegi väga elupuid mustab või peenardes kraabib või muidu lillevaenlane on. Bond vahel armastab liiliate ja iiriste vahel magada, kuid need kohad olen  tõpratõrjepulkadega ära tõkestanud ja probleem on tühistunud. Kuid nüüd on tagaaia liivapeenras tekkinud üks omapärane vägikaikavedu. Pikalt hoidis kuiva, muld on pealt kohev ja sinna on hea plönni jaoks auku kraapida. No kraabiti auk ja kaeti sitake pärast kena väikese kurgaaniga. Vaatasin, et mis see mägi siin teeb, tasandasin maapinna ära. Tyyp oli vahepeal kohale tuhisenud ja uue mäe kokku kraapinud. Isegi veidi ärritunult, sest kraabitud oli palju suurem kuhil kui selle väikse asja jaoks tegelikult vaja oleks. Et oleks selge, et see siin ei ole niisamakoht vaid on mingi tähtsa persooni sittumisekoht! Muigasin ja tasandasin ka selle mäe. Ning torkasin peotäie tõpratõrjepulki selgituseks objektile lisaks, lisaks kastsin koha hoolikalt üle. Järgmine päev oli tõeline üllatus: keegi peab seda tõesti oma vägaprivaatkemmeriks, sest tegelane oli tohutut vaeva näinud ja soostunud lausa poris müttama, et pulkade vahelt käppi küünitada ja ikka see oma kallis kurgaan pulkade vahele jälle üles kaapida. Nüüd ma enam ei teagi...pärast pidi see tüüp ikka väga porine olema. Keegi neljajalgne on kohe täitsa närvis olnud oma mingi nädalavanuse plönni pärast. Mõnitatakse, niisugune salaasi kaevatakse välja, kogu ilmale näha...Asja käigus olid ka paar floksipoega mulla alla jäänud, sest mägi oli nii elajalik. Lõpetasin teema sellega, et tasandasin maapinna, kastsin üle ning tallasin kõvaks. Ja targem annab ikka järele, sest edaspidi tunnistati see maatükk sihtotstarbelise kasutamise osas kõlbmatuks ja aednik võis maha rahuneda. 

Veel üks karukell

16.05 Esimene puhkusenädal on läinud nagu kiirrong. Mustikapeenar on peaaegu valmis. Natuke vajab peenhääletust (see jõnks) ja mustikad pole veel lehte läinud, sestap on kastekann asaleale päiksevarjuks.

Tagaaia naadiuputus ka likvideeritud ja uustulnukad maha istutatud. Tähtmagnoolia õitseb ja tal on jumalik lõhn,

Priimulamaa on õisi täis

Ja kohe-kohe puhkevad tulbid

Ja praegu on selle soojalainega nii, et kui täna oli aiast selline pilt, siis paar päeva hiljem on hoopis teine. Soojad ilmad teevad tulpide ja teiste taimedega suisa imet. Rekordkuumus nädala sees oli pluss 26 varjus. Muidugi läksid ka metsad selle peale kohe lehte. 

18.05. Paar päeva hiljem.

Ja ei oleks vaja neid õrnukesi soetada, aga saad sa siis sellisele kätt ette panna...`Koto-No-Ito` paar päeva peale lehtimist.

 

Päriskevad 2021

23.03. Täna oligi siis see esimene õnnis ja soe päev, mis aias terve kuhja lund ära tühistas. Päeval päikese käes võis ehk soojemgi olla kuid õhtuhämaras näitas termomeeter pluss 7(!). Eesaia kivilad ja floksipeenar sulasid ühe päevaga lumest puhtaks. Eesaias on ainuke õitseja sügislill `Tivi`. Tagaaias hõõguvad hämaras gargari krookused. Nüüdseks on kunagisest paarist õiest kena kogukond saanud. 

Lüükia võrkiiris `Lady Beatrice Stainley`on hea ja vastupidav ning kõige varasem võrkiiriste sort. Õitseb koos talvise lumekupuga.

26.03. Head ajad on alanud, kepikõnnirajale minnes puhub teinekord tugev tuul, kuid see on mahe ja ei hammusta, sasib vaid lakka ning põrutab edasi väljadele tuuseldama. Vahel on tuule poolest suhteliselt vaikne, siis kostab metsast pisilindude kevadelaulu. Jõuan Punase Pingini (kujutan ette, et kunagi võis ta olla tõepoolest punane või midagi), istun paar minutit ja kuulatan milline päev on täna. Talvel võis seal istudes kuulda lumehelveste langemist, vihmapiiskade potsatusi, tuule ulgu ja vahel ka seda kui vaikne on. Praegu on helid teistsugused, rähni trummeldamine, lõokeste laulukatus Välja kohal, metsalindude sidinad-sädinad, sookured kusagil kaugel, harakapaar siinsamas teepeenral isekeskis seletamas, neil on siin lähedal põõsastes pesa.

Head ajad on alanud, öösiti enam ei külmeta, õhus lehvib õndsat rammusat mulla ärkamise lõhna ja maja nurga juures on kast esimeste uute kivirikega. Potikõndi pole vaja teha sest eelmisest sügisest jäi kivilaruumi üle ja tühje kohti on. Ka plaanin lepingu lõpetada selliste mägisibulatega, kes meie kliimas eriti hästi hakkama ei saa. Igal kevadel muudkui poputa ja poputa, ikka ühed ja samad sordid, ei viitsi. 

Head ajad on alanud, täna homikul veetsin õndsa pooltunni kivilate juures nokitsemisega. Istutasin paar uut kivirikku, lõikasin nelkide õievarsi ja uurisin kas tittesid ka kuskil näha on. Oli küll. Eks sellepärast need õievarred sai peale jäetudki, et isekülvi tehtaks. Nelgitited on muidugi krantsid, sest kui lähestikku kasvab vähemalt viis mättanelki, siis pole kahtlustki, et segunevad, aga sest pole hullu, neid on hea istutada kuskile kitsasse kiviprakku kohanema, mida potist võetud suure taimega juba nii lihtsalt teha ei saa. 

29.03. Lumi on aias peaaegu sulanud. Jäänud on veel hekiäärne liustik ja pisut katuselt langenut eesaias. Oh, nii taevani tore tunne on, ninakesed vupsavad maa seest üksteise järel välja ja iga uus päev toob uue üllatuse! Eile süvenesin kaevupeenra ja II kivila korrastamisse, täna siblisin üle hostapeenra, aknaaluse ja iirisepeenra. Ööd on viimaks plussis ja päeval 5-10 kraadi. Jahe tuul tühistas poole tänasest soojusest ning liblikaid ega mesilasi pole veel näinud. Tõepoolest, sügislill Tivi on väga populaarne mingite suuremat sorti kärbeste seas, seda on ka teiste aednike fotodelt näha.

31.03 Kevad võtab asja tõsiselt ja on Talve juba täitsa minema ajanud. Kolm päeva kevadvihmaga kuni pluss 8-ga tühistas ka viimase varjupeenardesse varjunud lume. Uurin huviga kiviktaimlaid ning pikapeale saab ka talvekahjude kaardistamisega ühele poole. Selline paks lumi oli  paljudele alpikatele täiesti uus asi.

02.04. Suur Reede! :) Teine vaba nädalavahetus lumevabas päriskevades! Haaran kaks ämbrit, põristaja, pisireha ning sukeldun paraadpeenrasse. Näikse, et sügisene aednik pidi siit mingil põhjusel poole töö pealt põgenema (või oli lihtsalt laisk). Pooled pealsed on lõikamata ja lehti pole ka keegi riisunud. Tere, ninakesed! Tulbid on juba sõrmepikkused, julgemad martagonid 5 cm pikkused ja epimeediumidel on viimane aeg pealseid lõigata sest mõnedel sortidel on õievarred juba väljas. Panen põristaja käima, väga tõhus tööriist ja aedniku asendamatu abiline. Põrr! ja pojengivarred kukuvad, põrr! ja siidpöörise puhmik saab viisaka kevadise väljanägemise. Pea kohal lendab kaagatavaid ja ähmis metshanesid, äärmiselt kevadine hääl, parves on mingi intriig või ei olda rahul valitud kursiga ja kohalikud tahavad maha minna. Paar tundi rehitsemist ja põristamist ning külm hakkab peffa pugema. Vahepeal on paljutõotava näoga tõusnud päike pilve taha pugenud ja jahedus võtab maad. Kobin ära tuppa sooja kamina kõrvale. Eks varakevaded olegi sellised, ikka hirmu ja armu kordamööda. Täna öösel oli vaid ühe kraadi jagu miinuseid kuid eile öösel kahutas maa korralikult ära ja kraadiklaas näitas -4,5. Päevad on muidugi soojad. Mesilas oli täna +11.

Mesilamaa peremees arvas, et vist on mummidega kehvasti, lendu pole üldse näha. Mesinik ladus varustuse autosse ja sõitis murelikult mesilasse. Eesti talved on nii heitlikud, et seda ei tea kunagi kuidas kari talvitub. Sulad ja pakased vahelduvad, nagu selgi talvel kolme kuu vältel. Kui mesinik kohale jõudis, oli tõesti kahtlane vaikus. Samas, isegi paju veel ei õitse ja lennata pole ka nagu väga põhjust. Mesinik manööverdas autoga võimalikult tarude lähedale, et poleks tööriistade järel kaugel käia ja pidas hoolega silmas kõrval kasvava õunapuu oksa mis kippus autoust kriipima. Asja käigus ei pannud ta tähele, et oli tagurdades riivanud esimese taru nurka, see vaarus natuke ning vajus siis külili. Kohe selgus, et elu oli tarus enam kui küll ja nii need esimesed sutsakad tulid. Päeva lõpuks oli Mesinik veel mõne sutsaka võrra auklikum kuid ülimalt rahul. Tarud olid küll vaiksed kuid sees käis tormiline elutegevus ja talvitumise võib kõigi eelnevate aastatega võrreldes parimaks lugeda.

03.04 Ilus soe vahelduva pilvitusega päev. Natuke peenardes siblimist ja kärjemajandus ning otsas see päev oligi.

04.04 Esimene külamesilane krookustes! :)

11.04 Vahepeal on olnud mõned vihmased ilmad, mõned kevadtormid (kasvuhoone klaas lendas eest ära ja ämbreid oli kogu krunt täis), mõned koerailmad, kuid suuri öökülmu pole olnud. Korra oli -4,5 kuid enamikus jäävad ööd -1 kuni pluss 2 piiresse, mis on vägagi hää. Krookused saavad volilt õitseda ja sinililled sirguda. 

Esimene nähtud liblikas oli kirju koerliblikas ja kohe lendas kohale ka päeva-paabusilm.

Laupäeval oli tore retk hea sõbra hobukoplisse pabulajahile. Minu üllatuseks ei pidanud hüva kraami mööda koplit taga otsima vaid kogu pabulawärk oli kõik ühes kohas - kena väike mägi elik küngas. Kui hobuste arvates nagu küllalt saab, rajavad nad järgmisse kohta lihtsalt uue künka. Väike peretütar (mudilane) tuli ka õue, uudistas tõsise näoga kuidas me seda kraami õnnelikult minu autosse toppisime ning küsis, peenikeses lapsehääles siiras huvi "Aga mis te selle hobusesitaga teete?" Me siis seletasime. Aga muidu jah...suured inimesed peaksid nagu mõistlikud olema, aga need topivad autot maast laeni sõnnikut täis ja missa siis oskad arvata sellest. :)

Magusad aiatunnid hommikul ja nüüd ka õhtuti, sest nii head soojad ilmad on. 12. 04 oli päeval 16 kraadi (kuigi pilves). Taimed on ettevaatlikud, mingit tohutut kasvuraginat pole õnneks veel kuulda, sest aprill on alles poole peal ja neid halbu ilmu võib tulla veel küll ja küll. 

Kevadepikkune fotogalerii tuleb pärast ka millalgi, siis kui on pikalt aega käes.