Emand Kuumsuvi.

Emand Kuumsuvel hakkas Juunis järsku õudselt igav. Ta heitis oma paksu nisukarva patsi üle õla, murdis pika kasteheinakõrre ning hakkas sellega päikesepoisikest kõdistama. Päikene viskas selili, kiljus, kikerdas ja lõkerdas kõdi käes mis kole. Naerurõkatused tõstsid maalaste päevatemperatuuri lakke, ikkagi energia. Mis siis, et naerust. Ja nüüd me siin siis muudkui lõõtsutame, püüame varju hoida ja ootame vihma.

 02.07. Kisub veitsa põuaseks, aga muidu pole viga, hea soe. Rohimise rütmist olen nüüd küll totaalselt väljas, sest mitmest kohast vaatab troopikast hullunud umbrohupadrik vastu. Hommikused sööstaianduse tunnid on tavaliselt kastmise peale läinud ja nii see umbrohuwärk koguneb. Peale kuumalainet hoiab endiselt päevati kuni +26 ja ega see mõni sinitaevasse eksinud pilvelammas ka suurt leevenda. Kastan aeda sektsioonide kaupa, üks päev saavad ühed, teine päev teised. Hommikused jahedad tunnid on mõnusad, kella 12-ks läheb juba palavaks kuid varjus saab ühte ja teist ikka posserdada. Olen ükshaaval alpitaimede külve pikeerima hakanud. Ime küll, aga hoolimata pikast ooteajast, on nad peaaegu kõik idanenud. Pooled neist on üsna esimest korda minu aias ja põnev ikkagi, omakasvatatud taimed. :)

04.07 Viimane roosilõhnaline pojeng õitseb, kuid roosid, kes oleksid pidanud teatetulba üle võtma, vinduvad vaikselt, üks siin, teine seal. Korralik hoog on sees vaid eelmise aasta emotsiooniostul Orange Fairyl, vanal heal Astrid Lindgrenil ja Miss Rosel. Üldse on selle kuumaga asjad vähe sassis, juuni viimasel nädalal hakkas põdrakanep õitsema ja see on väga ebatavaline. Mesinikud on mures, et korje lõpeb enne juuni lõppu ära ja mis edasi?

05.07 Aias hakkab olukord kontrolli alla saama, aedniku silm särab, sest veel leidub kohti kuhu mahub ja kus saab ümberkorraldusi teha. Olles viimase kolme aasta jooksul tutvunud põhjalikumalt flokside hingeeluga olen selle lillerahva kombeid hakanud suhteliselt ettearvamatuks pidama. See puudutab just 1-2 aasta vanuseid istikuid ja ümberistutamist. Näiteks: Toon sügisel külast korraliku labidatäie floksi, istutan maha ja kevadeks on ta komposteerunud. Põhjust ei tea. Siis selline juhtum, et kevadel ärkab kena väike floksipoeg talveunest, tal on kolm tugevat vart, aga enne kui need üle 10 cm kasvavad, hakkab ta kiduma ja sureb. Sipelgaid all ei ole, muld on korralik, põua ajal korralikult kastetud, põhjust ei tea. Ometi on floks selline taim, et kui elujõud sees, siis pole vaja enam muretseda, kasvab, õitseb nagu mühin ka kõige kuivema koha peal.

Nüüd siis võtsingi floksipeenras haigutava tühja koha päevakorda. Kaevasin pojengide jaoks korraliku pesa, täitsin hea ja paremaga ning istutasin floksidele seltsiks kaks madalamat pojengi (`Red Spider ja ``Moskva`). Huvitav tähelepanek: ühe pojengi istutamine võtab aega 2 tundi, kahe pojengi istutamine aga 3 tundi. :) Nii, et peakski kahekaupa neid istutama, suur aja kokkuhoid. :)

06.07 Kõige rohkem hukas on hetkel maakividest kivila. Sest siin on kõige rohkem kannikesekülvi. Jah, rumeelia ja labradori kannike ei peaks kunagi kivilasse sattuma, sest siis nad lähevad käest ära. Killin ükshaaval, pisikesed sitked rosetid, jürilille on ka seas. Lisan paksu korra multši, et uued külalisseemned nii kergesti kanda kinnitada ei saaks. 

Õite poolest on praegu hajus pilt. On mõned liiliad, on mõned roosid ja on mõned floksid. Nii vara pole floksid kunagi alustanud. Hoolimata põuast on vanad puhmikud ilusad tugevad. Midagi pole teha, uued on nirukesed, ka floksidel (nagu hostadelgi) avaldub nende tõeline loomus alles kolmandal suvel. Aga kuhu mul kiiret...

Õhtul tuli vihm. Öösel sadas veel juurdegi. Aed on korralikult kastetud, aga põuajälgede likvideerimiseks peaks lausa mitu päeva sadama. Suurel jugapuul on selline nägu peas, et tema juurte alune on vihmast hoolimata ikka täiesti kuiv. Sumasin sinna vihma ajal igaks juhuks paar lisapangetäit, sest veenõu ajas üle ja parem jugapuule kui sillutisse.

07.07 Aedniku puhkepäev. Hommikuse kastmise asemel rohisin natuke ja läksin siis rattaga sõitma. 

08.07 Mõnus, ikka veel pole vaja kasta. Lõikasin pealseid ja rohisin siit ja sealt. Pojengide vahel kasvas üks ohakapoeg, küünitasin seda krahmama, kui OHHOO!...ohakapoja peal lesis üks tuttava mustriga liblikatõuk ja nosis lehti. Pääsusaba järeltulija! Ja veel nii nähtavas kohas! Tõin rabarberilehe varjuks peale, ikkagi meie aia ainuke, pole vaja, et see enne õhtut veel nahka pistetakse või midagi. Õhtul viin ta tillide peale, neid pidid nad eriti armastama.

Päeval sadas linnas padukat. Ehk Sakus ka. Jaa, Sakus sadas ka. Head ajad, pole vaja kastekannudega triblada.

11.07 Eile oli väga kuum, üle 30, täna laseb veits hingata, kõigest 25 ja tuulekest puhub ka. Aafrika on meil tänavu see suvi. Läheb vist juba kolmas leitsakunädal kirja. Meie kanti on vihmaga õnnistatud, meil pole hullu, kuid mõned teised maarjamaa piirkonnad vaevlevad tõsise põua käes. 

Liiliad tunnevad end selle kuumaga iseäranis hästi. Istutasin täna ühe pojengi, Command Perfomance sai viimaks oma kohale. Kolm-neli mahub ehk veel, siis on mu pojengiisu täis.

13.07 Kuumus jätkub. Tohutu leevendus on kui öösiti antakse pluss 15, kuid päike hakkab hommikul ruttu ilma kütma. Kella 9-ks on heal juhul juba 22 ja halvemal 27. Oleks teadnud, oleks arbuuse kasvatanud. Õuetomatid edenevad nigelalt, vist on liiga kuum, kurgid, jaa, kurgid on kasvukas võimsad ja tomatid ka. Suvikõrvits kasvatab paari esimest vilja, ehk saab homme hommikul juba esimesed kurgid ja kabatšoki. Tikritega on nüüd selge, et aeda jääb Kersalu suur karvane ja üks varastest kollastest. Ülejäänud sordid lähevad Lapselapse õue peale. 

14.07 Põud pidurdab aiatöid. Saab ainult kasta. Peale eelmist vihma kärmelt elavnenud rohimise- ja istutustegevus on tasapisi soiku jäänud sest vihmast korralikult kastetud pinnas kuivab mede kandis sellise kuumuse juures 4-5 päevaga tilgatumaks ja ei aita isegi multš. Linnametsast saadud alpikanniseemned läksid pottidesse idanema. Kolmel päeval sai alpikaid külvatud Ja edasi on ainult kastmine ja lootusrikkalt taevasse vaatamine, et äkki tuleb veel äikest. Aga ei tule

17.07. Ikka põud. Ja kui uuel nädalal lubatigi temperatuuri jahenemise näol veidi leevendust, siis nädala teisel poolel leitsak jätkub. 

19.07. Nädalavahetus läks aianduslikus mõttes vett vedama. Natuke pangerallit hommikul, mõned teetaimed kuivama, kasvuhoone ka ära kastetud ja ongi aeg kõrvetava päevasooja eest toahämarusse pageda. Pluss 30. Sellega juba peenras enam ei sibli. Pühapäev samamoodi, ainult et pühapäeval tuli päeval vihma (mitte palju, kuid abiks ikka) ja pikne müristas ilma jahedaks. Milline õnnistus see on kui riided ei kleepugi enam keha külge ja verandal lugedes peab fliisi õlgade peale võtma, sest JAHE(!) on. Viimane mesi on väga maitsev. Hele, paks, kleepjas ja puuvilja-lille-aasamaitseline. Tõeline kontrast üleeelmisele, mis oli vedel, tume ning mille arvasime suures osas olevat lehemee.

20.07 Hea kõva vihm tuli täna, kastis aia ära ja sadas isegi veetünnid täis. Elul on jälle mõtet. Aga eks seda arvab muidugi ka vahepeal soiku jäänud umbrohi.:) 

24.07 Jälle algavad kastekannuhommikud ja õhtud. Noored floksitaimed edenevad liiga kuivas maapinnas halvasti. Võtan neid ükshaaval peenrast välja ja panen pottidesse reanimeeruma. Kel aga elu sees, need õitsevad kaunilt. Küll on floksidel palju värve ja varjundeid. Täna oli hommikust õhtuni meepäev, sest Mesinik tõi eile mesilast terve mäe kärgi ja täna vurritasime need kõik ka ära. Väga hea meesuvi, lihtsalt kohe VÄGA. Aga Mesinik on see suvi hullult tööd teinud ja nüüd on palgapäev ka viimaks.

25.07 Majapidamistööd, õhtupoole jälle mesi. Ja ilm kipub jälle troopiliseks minema. Vahepeal see mõned päevad "normaalset" eesti suve (+20 kuni +21) oli täitsa kosutav. Mismõttes hakkab verandal JAHE kui päike enam peale ei paista? Absurd ju. Ja tuuleke ei olegi enam nagu lüpsisoe piim...Aga täna, täna on juba +27. Kena lugu küll ja päris kole, ning aina soojemaks läheb. Huvitav, millal minust küll soojapõlgaja on saanud? (puhtretooriline küsimus) Üle-ülehomme on vihm. 

28.07 Teisipäeva hilisõhtul oli siis tore kohtumine, Tere, armas Vihm! :D Nii pööraselt hea on vahelduse mõttes fakt, et keegi on aia põhjalikult ära kastnud ja vihmaveeanumad on ka poole peal. Päris hästi tuli. Viskan mõned pangetäied janunevatele elupuudele ja jugapuule, sest maa on põhjani kuiv ning suurte puude jaoks ühest vihmast ei piisa.

30.08 Sajab iga päev. Lõpuks ometi üle pikkade aegade üks mõnus aiapäev. Maa on labidalehe sügavuselt niiske ja olukord lubab põuaga põdema jäänud floksipoegi poputama hakata. Kaevasin huvi pärast välja, et miks ei kasva. Eelmise aasta juurepusa on kõdupudi, selle sees nõrgad uued juured. Puhastasin elujõulise osa ja andsin uue mulla. Nii sai tehtud koguni kolme floksiga. Ja uskumatu, kuid verandale peesitama minnes peab pleedi peale võtma. Enam ei olegi palav! Mõnevõrra isegi nauditav, ma ütleks. :) Kööginurgas mulksub mõdu. August võib tulla. Jah, ongi nagu sügis. Floksid muidugi säravad täiega.

04.08 Hoovihmu on sadanud ligi nädalajagu. Iga päev laekub kurke ja suvikõrvitsaid. Aed on korralikult kastetud ja hommikutes on kargust. Vihmad on ka troopika tühistanud ja eestimaa kohal lasub normaalne eesti suvi - 19-21 kraadi, ei mingeid taevasse sööstvaid kuumagraafikuid. Kuni parasjagu pole sadanud saab ka flokse pildistada, kuid telefonifotokas ei anna kahjuks värve õigesti edasi. Aga siit nad tulevad, Franz Shubert, teistest eristuva maheda lillakasroosa pastelliga

Kärepunane Starfire

Maheda helelilla kuid omamoodi värvika õiega Varenka

Roosade suurte õitega Elisabeth Arden, väga ilus sort

Vana hea Elisabeth, valged leheääred, mõõdukalt roosa õis komplekti kaunistamas, vitaalne ja tore sort.

Sweet Summer Queen, tõeline kaunitar, üldse on Sweet Summer sari hea, kõik nimed on seal imetlusväärsed.

Chiurlions, esimest suve aias ja näeb selle kohta päris hea välja, põnev varjunditega õis. Vitaalne ilmselt ka.

Russkaya Krasavitsa, tõeline aare. Erkroosa õhetus.

Desert, äsjapuhkenud õied on maheroosad, hiljem pleegib valgeks. Ilus tugev sort.

Drakon, väga kurjakuulutava ja ebafloksiliku õievärviga, üks mu lemmikuid.

Morskaya Pushina, mis see iganes ka ei tähendaks, kuid jälle üks kena sinipoolik. Õhtuti isegi väga.

Alissa Freindlihh, üks ilusamaid roosavarjundilisi. Kahjuks pole pildil seda näha.

Cool Water on oma nime vääriline, kuidas roosa saab olla nii jahe ja lausa külm...

Spartan, vene sordid on üks huvitavam kui teine.

Knjaz Serebrjanõi, sort mis on võitnud näitusi.

Light Blue ja seda ta ka on.

Magija, reaalis on pahelisem tumedam lilla, nõnda, et mingi hea maagiaga küll tegemist pole, kuid värv on äge.

Igor Talkov, näituste võitja ja ma mõistan miks, õied on tavalisest suuremad ja õievärv ka huvitav, aga noor taim, esimest aastat õitseb, seega ei tohi palju tahta.

Donau, jumalik helesinine, ühtlane puhas toon, imeilus sort.

Vij, õis räägib enda eest. Reaalis jälle värv tumedam, lillam ja kurjem.

Rose Rayonnant, esimesed õied, loodetavasti ta kosub. Väga ilus sort.

Flamingo, ka esimesed õied, tõotab kasvada ilus puhmik.

Anna Karenina, ilus sügav õievärv, varjundid, tore vitaalne daam.

Pink Hill, ühtlane roosa õievärv, ei pleeku päikeses.

Adessa Special Deep Purple, on ikka deep küll. :)

Dumtšatõi Koral, sügav mahlakas värvigamma, varjundid.

Nahodka. Ka ilus tugev sort, ei pea toestama.

Vasakul Sirje sinine ja paremal Violetta Gloriosa.

Tagumine taim on Sirje võimas sinine, kahju, et nime ei tea, hiline sort, tugevad varred ja väga vitaalne.

Sweet Summer Ocean alustab vara ja õitseb kaua

Osa sorte jäi kajastamata ja kõik veel ei õitse ka kuid kindel on see, et  augustid hakkavad siinmail kulgema sügavas floksilummuses.

Enne ja pärast jaanipäeva

 Jaanihüatsint ja hosta `May`

11.06. Tulbid on õitsenud, eile lõikasin viimased maha. Lühikese pausi enne pojenge täidavad madalad iirised, kõrged iirised, tillilehine pojeng, hispaania ebahüatsindid, rodod, asalead ja laugud. Õhtul oli esimene mesi, see võilillene, see kõige parem. Terve majapidamine lõhnab nagu oleks meepomm lõhkenud. Uus vurr on nagu ulme ja meesaastet peaaegu polegi. Kes ei tea mis on meesaaste, siis kujutagu ette, et kõik (põrand, uste käepidemed, tool, trepp, laud, arvutihiir, sein, kaks kassi) kleebivad 2 kuud ja lapiga ülekäimine aitab seda lihtsalt vähendada kuid ei likvideeri. Aga mesi ja kõik unub kui näed esimest sellist õit - kõrged iirised on puhkenud:  `Proud Tradition`

`Patika` ja `Stepping Out`

Nimetu aare, sametiste lillade varjunditega iiris. Reaalis palju erksam ja lummavam, millegipärast ei jää see pildile. Olnud 3 a tagasi hukkumas, kuid elule poputatud ja lõpuks uhkelt õies.

Veel iiriseid, imeline roosa nimetu

Üks mustadest, tervitused Annele! :)

Sinihabeline `Song Of Norwey`

12.06 Pikk soe kevad pluss see, et lumi tuli sula maa peale, on kokku andnud jubeda hordi aiakahjureid. Kõigepealt taheti suurt ploomipuud nahka pista, siis mindi väiksema kallale. Ikka lehetäid koos mullamurelastega mestis. Peremees võttis pika redeli ja uhas ploomipuu rohelise seebi lahusega üle. Oli päris tore vaadata kui vaikseks seal pärast seda jäi. Siis aga avastasin, et keegi on võrkudesse mähkinud osa ebaküdooniat. Sellist asja pole kunagi varem ette tulnud. Kuna põõsas on tihe, lõikasin need oksad lihtsalt välja. Nüüd aga süüakse lehist. Okaste vahel paistis villtäisid ja krõmpsutamist oli kaugele kuulda. Tii andis tõhusamat gifti, saab näha. Ootan millal vihm järele jääb. 

13.06 Lehises on vaikus. Istutamismaraton hommikuvihmas. Pole midagi paremat taimele kui ta vihmaga istutamine. Õnneks polnud sadu väga tugev ja lasi tööd teha.Vihmaga on meil mõnusasti. Sajab kui vaja ja seni pole veel kastekannukõndi tarvis olnud. Istutuste kastmine ja kasvuhoone välja arvatud. Niiskus meeldib sõnajalgadele, himaalaja adiantumi õrnad pitsid. 

Vareste poolest on elu ka vaiksemaks jäänud, ilmselt on pojad pesast väljas ja kogu kambaga koliti ehk metsa või kuskile kaugemale, sest meie seni nii kannatlik olnud kvartal hakkas ilmselgeid kärsituse märke avaldama. Aga kisa ja kraaklemine oli vahepeal päris hull, eriti koloonia vahetus läheduses olevate elanike jaoks. Meist jäävad nad veitsa kaugemale kuid ka siin käidi aias sigatsemas ja lilleõisi maha kaksamas.  Uurisin juba vahepeal, et kuidas teha varesetõrjet. See oli päris huvitav. Kuna vares on rändlind, siis läheb ta vahepeal rändama ja kui inimene ei taha oma aeda varesekolooniat, siis ta lammutab reisile läinud vareste eelmise hooaja pesad ära. Samuti tuleks eemaldada iga pesa juures olev nn "valveposti oks" kus on hea kõõluda ja poegadel ning ümbrusel silma peal hoida. Kõik kompostikastid peavad olema kaanetatud, sest kõige rohkem meelitab vareseid ligi toit. Ekstreemsem variant oleks juba Aliexpressist tellitud ahistatava varese häälitsusi edastav mögafon, aga seda ehk ainult viimases hädas. Sest mullu Bauhofis peletina kasutusel olnud kajaka hingevaakumine poe lae all mõjus mullegi frustreerivalt. Kuigi ma pole kajakas. Aga ju poerahvas oli siis hädas. Linnas on kajakaid tõesti palju.

18.06 Puhkus sai läbi ja juba on terve pikk töönädal selja taga. Tavapärane rutiin on tagasi. Hommikuti ikka tunnike-paar sööstaiandust ja mulle kui hommikuinimesele sobib see hästi. Aiapilt hakkab suviseid jooni omandama, pojengid alustasid õitsemist. Esimene oli Red Sharm, 

Teine Joker 

ja kolmas Black Beauty. Tema õiel pole veel õiget suurust, sest taim on nooruke. Kuid värv on imeline.

Roosid on sel suvel nirukesed ja eks see roosivaimustus hakkabki vaikselt lahtuma. Pole minust poputajat ja pritsijat. Jäävad need kes tugevamad. Kuid mida nirumad on roosid, seda uhkemad on pojengid. Mõned neist ulatuvad oma pungadega lausa rinnuni. Hea, et tugesid kannatab maa sees kõrgemaks sikutada. Järgmisteks päevadeks lubatakse kuumalainet. Pojengid vaasis. 

Pojengipalavik kestab. The Fawn ja nimetu valge.

Oletatav Ann Cousins

Kansas

Muus osas on imeline sulnis suvi. Iirised said mais vihma ja on sel aastal väga võimsad. Iga viimne kui kui aastaid virelenud kriburisoom on endale õied peale sebinud. Muidugi teen lähiajal suurema hõrenduse vanemate sortide osas, sest iirisepeenar on tuugalt täis kasvanud. Ja sügisepoole peaks vahevärava klumbi sättima üleni vääris-lõokannuse ja valge jaapani priimula kaitsealaks, sest nad sobivad hullult hästi kokku.

Laukudest ei saa üle ega ümber. Karatau lauk.

23.06 Enne jaani alanud kuumalaine küpsetas korralikult, nädal aega oli ergav kõrbepäike mis lõppes jaanilaupäeva õnnistava padukaga. Meie kuumarekord oli 32 millegagi, varjus. Sellise soojaga oled juba nii sepik, et peale koma numbrid polegi enam olulised. Jaa, muidugi kastsin. Hommikud puhtalt kastmise peale kulusidki, kuid...Tänu kevadel multši alla pandud peenardele ei olnudki see põuavalu nii suur. Kastsin ainult värskeid istutusi, kasvuhoonet otseloomulikult ja üksikuid januseid kes näo järgi paistsid nüüdsama kohe vett vajavat. Siiski, eelviimasel põuapäeval ujutasin ka kiviktaimlad üle, sest kuivalembus kuivalembuseks kuid ka nemad ei ela ilma veeta. 

Suvine kivilamaastik.

Ibeeris ja lehis alpikalju jalamil.

Kirjuvõitu nurgake Pürenee ramondaga.

Mauklehed

Üks edulugu ka, viimaks ta õitseb, 2 talve talvitunud.

Tänavusel sitikarohkel suvel pole pahalastel otsa ega äärt, hiljuti just täheldasin, et pooled tikripojad on paljaks söödud. Kohe täitsa paljaks. Ülle toodud kahjuriraamatust sain ka kurjami jälile. See on karusmarja-lehevaablane. Aitab tugeva veejoaga üleuhamine. Saab näha. Osad noored tikrid on igatahes juba paljad. Plaanin üleüldse need pisemad anumatesse istutada, saab paremini silma peal hoida. Mõeldud-tehtud, söödikute silma alt ära. 

Härra Tibu on meil palavaga rohkem kui staatiline, mõtles trimmerdama minna, aga uni tuli enne peale.

25.06 Ilmad on endiselt soojad, aga üle 26 kraadi enam ei keevita. Istutasin raudrohu enne kuumalainet sillutisse. Paistab, et tegemist on väga vastupidava taimega. Mida kuumem oli, seda ilusamaks ta läks. Loomulikult kastsin iga päev.

26.06 Alustan uue ruutmeetri hapuala rajamist. Hea pilvealune ilm. Kuumalainest jäid meile soojad ööd ja vihmasegused päevad. Üle 26 kraadi kuuma ei lubata. Asi seegi. Juhani Puukoolis oli sel aastal väga muljetavaldav pojengivalik. Viimase käiguga lisandusid `Command Perfomance`le veel `Highlight` ja `Red Spider`. `Command Perfomance` õis on muljetavaldavat värvi.

Kolm tundi ja viimasest kokku kogutud hapuaia materjalist (okkad, käbid, sammal, peenike kergkruus, liiv, turvas, rodomuld, kõdunenud okkamuld) sai uus ruutmeeter hapupeenart senisele lisaks. Sinna kolis elama Tii juurest tulnud suur roosa rodo.  Uus peenrajupp on taga, keskel. Aga see kõrge kast paremal on väikese aia kartulimaa. Paistab, et kartulitele meeldib. Ma pole neid kordagi peale mahapanemist kastnud, aga ilmselt kõdulehekastis niiskust jätkub.

Jumalik sinine. Tradeskantsia `Sweet Kate`

Jäi sügavalt mõttesse

Martagonid alustasid, nimetu seemik.

Jaanipäevane õiemüür õhtuvalguses lõhnab delikaatselt metsmaasikate järele.

Potimajandus. Õuetomatid ja piparmündid.

Tore leid laukude seast,  `Miami`, õitseb samal ajal turkmeeni lauguga.