Hullult töised nädalad, pole aega raamatutki lugeda, telekast rääkimata.:)
Muude tatsumiste käigus jõudsin ka aianurgas kõrguva topeltõielise ruuge päevaliilia juurde ja mis ma näen! Kui esimesed õied olid viletsad ja väga ebamäärases ulatuses "topelt", siis need, mis praegu välja pandud, on tõeliselt imetlusväärt. Pealegi on õisi väga rikkalikult.
Braavo!
Haha, tasub vaid aias kõndides korra mõelda, et kaevad mõne isendi üles ja saadad komposti kui tema juba sebib endale kõik mis rahulikuks eluks vaja. :)
Paraku, kõigile vist ühed ja samad asjad ei mõju. Kuidas küll leviisiat õitsema saada?
Nüüd on uus koht graniitkivide vahel ja kuiv ja päiksene ja puha. No mida veel?
Ja moosesepõõsaste keelt ma kah ei oska. Nüüd panin punase taimest ja valge seemnetest. Eks näis...Jälle kevadel ootamisrõõm, et kas see katse õnnestus.
Eriti kurjale perele pani mesinik käpa lõpuks peale. Just kõige libedamalt see ei läinud ja pusklemist oli kõvasti, aga nüüd lõrisevad nad eile õhtust saadik kastis ja ootavad mesilasse sõitu. Head meekorjajad, aga kurjad kui kuradid.
Aga nüüd jälle mett vurritama, sest on perede koondamise aeg.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment