Ma olen vahel mõelnud, et kui hea korjeinstinktiga pere korjab kõik kärjed mett täis ja kui üldse enam kuskile enam panna ei ole, siis mida nad teevad?
Saingi vastuse ka: nad ehitavad kaanetatud meekärjele lihtsalt uue kärjekannukorruse peale ja korjavad selle ka mett täis ja kaanetavad ära. Osad kannud on pii-ikad, pikad, osadel vahast vahesein vahel. Seda muidugi selisel puhul kui kärgede vahe on juhuslik, ega pole liistudega normeeritud.
Nojah ja seda mida teevad mesilased, kelle taruga on 30 km mööda Harjumaa teid sõidetud ja siis veel viimased 200 meetrit mööda eriti auklikku teed põmps-põmps-põmps...
Üldiselt...täna täheldasin täiesti kahte täiesti eriliiki käitumist. Ühed imbusid peale taru avamist välja ja alustasid rahumeelselt looduse imetlemist, teised purskusid raevust violetsetena tarusuust nagu halb unenägu. See on talvel, kui mõtled, et kas poleks tore ka ise mesilasekarjuseks hakata? Haha! Jooksu pealt tuleb igasugu naljakaid asju meelde, mida kõik mõeldud ja öeldud.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment