Peale ööpäevast tuisku laupäeval, mille jooksul sigapalju lund maha tuli, ei läinudki sulaks. Eile õhtul oli miinus üheksa, täna hommikul miinus viis. Koos uskumatult hea nähtavuse ja sõidutingimustega. Nojah, avastan ju rooli tagant talve. Väga erinev suhtumine võrreldes kõrvalistmel istuja omaga.
Tee oli lumest puhas, kaks kena asfaldrööbast ja ees 80-ga sõitev auto, ideaalmaastikud, missa hing veel tahad.:) Ma ei hakka ju ometi temast mööda minema...
Härra Tibu on tubase igavuse üleelamiseks meelde tuletanud lapsepõlve lemmikmängu.
See seisneb sõjakate näugatuste saatel jõuliste hüpete sooritamises...nöörijupi järele, mida keegi hea hing käes hoiab...kui ta naerust jälle pisut toibunud on. Härra Tibu suhtub nööri nagu isiklikku vaenlasnastikusse ja tema hasart väga siiras. See on jahtide jaht.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment