Häda

Terve eilse päeva sadas kaunist pehmet (ja võrdlemisi külma) lund, ning temperatuur aina langes. Täna hommikul näitab kraadiklaas miinus 14,5 ja meil on häda majas.
Proua Muri ei teinud asjast erilist numbrit ja kohanes kiiresti.
Härra Tibu aga leiab, et kassikasti kasutamine tubastes tingimustes on räpane ja tahaks oma plönni kuuri alla toimetada nagu aus kass kunagi, kuid teele tõusnud ületamatud takistused (kümnesentimeetrine lumekiht ja pakane) ei lase esteedil tema sooritust korralikult läbi viia.
Ja kassil on nüüd häda. Kohtan kogu aeg tema virilat nägu, mis vahib üle läpaka, plingib põrandalt või aknalaualt nagu elav etteheide. Kassil on probleem ja mina justnagu peaks nüüd midagi ette võtma või? Sorry, kast on nurgas.
Härra Tibu keerab pea ära nagu poleks midagi kuulnud ja läheb varsti jälle uuele läbimurdele.
Kruvides hääle eriliselt kriunuvaks kutsub ta mind rõduust lahti tegema. Ma olen hea perenaine ja lähen lasen kassi välja. Õues kerib ta külma käes ennast shokeeritud keraks ja nõuab kahe minuti pärast tuppa tagasi. Ma olen hea perenaine ja lasen ta sisse tagasi (tõsi küll, viiendal korral juba natuke hambaid krigistades).
Samas, ma ei saa ka öelda, et pole üldse naljakas:).
Lõpuks lõpeb kogu kinu sellega, et häda võidab külma ja kuuendal korral spurdib Härra Tibu kuuri suunas nagu must rakett.