Täna hommikul kell pool kuus ületas Härra Tibu hädaäratuse piirid. Kiuslikul käpal, mis jalutsis teki alt varbaid jahtis, olid pikalt küüned väljas ja see suur rott (5kg), kes ulaka kruuksatuse saatel mu selga hüppepakuna kasutas oli ikka täitsa tõbras. Ei mingeid malbeid põsepaisid enam. Paistab, et Härra Tibul on üht-teist õppida. Nagu näiteks taktitunnet magajate vastu.
Praegu istub ta vannitoas ja tegelebki sellega (MÄU-MÄU-MÄU! ja uksega logistamine). Õues on miinus 23. Päike hakkab väga ilusasti tõusma.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment