Saturday, November 16, 2013

Südasügis

Puud on juba terve igaviku raagus olnud ja viimast liblikat enam ei mäleta. Nõnda ei teagi ma enam kas talv tuleb kollane, kirju või must-valge...
 Soojad tuuled, vihm, 6 kraadi sooja. Umbrohi kasvab. Plaanin täna ära sooritada ülejäänud talirohimise rituaali ja kududa veidi pooleliolevat vaipa. Need kaks tulevad niisugused villased ja naaritsaribadega, ilmselt saavad valmis kuskil detsembri poole peale.
Härra Tibu koletu äpardus tagumise käpaga (oletan, et puuriidas võimeldes kukkus mõni veerema tallatud halg jala peale) on ära paranenud ja täna söandasin esimest korda kassiisanda õue lasta. Kuigi ta nõudis seda juba üleeile. Aga meil kolmejalgsed välja ei saa ja ta pidi veel kaks päeva sügelema. Täna oli neljas jalg ka juba all ja kell kuus astuti mulle sellega keset head unenägu otsaette...ja mõõduka sammuga edasi piki üle unise minu, siis hüppega voodist maha. Kassiomanik teab, et kui tõbrast tehakse, siis pole vaja enam nunnutada nii, et marss õue! Nüüd istub nagu öökull rõdul kastivirna otsas, pilgutab silmi ja keeldub alla tulemast. Eks õuetuuled ole üle pika aja nii magusad, nii magusad.
Aga nädala alguses oli meil kodus sassis karva ja haledate silmadega patsient. Parem tagumine käpp oli paistes, tegi hullult valu ja seda hoiti vahepeal lausa õhus. Isegi lamades. Ikka valutas. Kolmandal päeval hakkas veidi järgi andma ja kass tuli sööma. Neljandal päeval küsiti kolmel jalal liibates õue ja hõivati õhtul omaniku ülbusega lapike kinnisvara voodi jalutsis. (Missa vahid, ma tulin magama!) Eile hüpati lauale, kuid seda ei olnud hea vaadata, läksin aitasin laua serva küljes rippuva ja metsikult rabeleva kaskadööri üles. Olid tänulikud silmad ja vali nurr, aga siis tahtis ta jälle maha ja jälle üles...tobe orav, millegiga peab ennast ju ka toas lõbustama.:)
Viisin liiliakülvi jahedasse (5-10 kraadi). Martagonidel ja teistel peale umbrohutõusmete veel midagi näha ei olnud, kuid tiigerliilia ja Leichtlini liilia olid massiliselt idanenud ning välja sirutanud ühe idulehe. Külvikastid kilekottides olid endiselt kenasti niisked.
Labor. Saab näha, kas külv kestab ka kevadel edasi.




6 comments:

  1. Edu Su liiliatittedele. Südasügis tõepoolest, mitte nii, et talv ronib valel ajal kuskilt asemele. Aga meil on veel pajuliigid ja -sordid lehes :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi, siis on Tartumaal ikka sutsuke soojem. Meil pole juba ammu midagi lehes.:)

      Delete
    2. Ausalt öelda võttis tummaks, et nii lihtsalt ja muudkui idanesidki. Uurisin martagone ka, aga seal pole veel midagi näha.

      Delete
  2. Loen Teie blogi juba mõnda aega, aga see on nüüd tõesti esimene kord, kui kommentaari jätan.
    Külvasin martagoni seemned niiske liiva sisse ja juba paar nädalat pean hoidma oma potsikut külmkapis, sest paljudel seemnetel olid idud väljas.
    Meeli

    ReplyDelete
  3. Kas jahedas ruumis idud hukkuvad, kas peaksin ka külmkappi panema?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tagasisidet on alati tore lugeda.:) Kunagi olin ühe megahea luuleblogi püsilugeja ja blogiomanik arutles endamisi, et ei tea kas keegi loeb ka siin ikka miskit mõnikord...et ei tea, kas meeldib ka või...sigahead luuletused olid seal, aga kahjuks polnud ühtki kohta kuhu oleks saanud kirjutada, et no NII head olid!:) Siis ma kirjutasin oma blogis, et käisin selle ja selle blogis, et hullult head laulud. Ise mõtlesin, et äkki sattub siia ja loeb...ikkagi tagasiside.:)

      Delete