Naabritel on paras palundra, sest neil on suurem pidu plaanis. Kuna sellega seoses küpsetamist kurguauguni jagub, siis tuleb üks koogiplaat ka meie ahju küpsema. Panen mobiili taimeri tiksuma, et kui kook valmis, siis telefoni äratuskell heliseb. Ise rohin tagaaias. Rohin päris isuga kui mobiil taskus laulma hakkab. Käed on mullased, lasen tal laulda, küll minuti pärast vait jääb. Ei kook veel kõrbe, jõuan selle peenraserva siin rahulikult ära lõpetada. Telefonilaulu peale tuleb nurga tagant Härra Tibu ja vaatab mulle pingsalt otsa, et kas sa ei kuule - mobiil heliseb! Mulle hakkab asi nalja tegema. Tibu tuleb nina alla ja vahib suisa silma sisse, mina keeran talle selja ja rohin edasi. Siis hüppab Härra Tibu kitse, eriti raskelt nagu elevant.:) Aia peale ja tagasi ka. Hakka liigutama, kuulsid, kell juba helises! Kui ma liigutama hakkan, siis kõnnib ta valvsalt kuni ukseni kõrval, mine lolli tea, äkki ronib jälle peenrasse tagasi kui silma peal ei hoia...:)
Sunday, June 15, 2014
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Tôesti tôeline kubjas!
ReplyDeletenojah, kellelgi majas peab ju mõistus peas olema :D
ReplyDeleteÕige tegu :). Naabri kook on palju olulisem kui enda oma
ReplyDeleteOleks siis asi koogis:)...Härra Tibul käivitub äratuskella kuuldes puhas Pavlovi refleks, sest tavaliselt järgneb äratuskellale koos perenaisega kööki minemine, külmkapi avamine ja konserv!:)
ReplyDeleteSeda tema jahib hoopiskit:)
Kui inimsuhetes jääb midagi arusaamatuks, siis ütlevad prantslased "Cherche la femme!" Kasside puhul peab paika sama, aga sõna femme asendatagu sõnaga konserv.