Sadas. Taevas oli lõuna pool ühtlaselt tumehall ning see kõik liikus vääramatult meie poole. Eile oli olnud kõva metsategu õhtuni välja. Lootsime täna jätkata. Tuiutasime uniselt vihmakardinat, vaikisime, rüüpasime kohvi. Pühapäeval on vihma ennemgi sadanud. Vahel jääb see isegi üle. Teinekord sajabki ainult hommikul korra ja pärast on terve päeva täitsa ilus ilm...
Kohv oli kuum, hea ja kange.
Naabri telekaantenni peale lendas vares. Kui linnuke oli mõnda aega taevavees ligunenud, tõi ta kuuldavale seeria masendunud krääkse. "Täitsa huvitav, minooris kraaksub," kikitas Muusik huvitatult kõrva. Vares muudkui kirus, sügavalt südamest taustaks aus paduvihma rüma..
Siis keeras märg lind ennast mastil ümber ja saatis eetrisse seeria reipamaid kraaksatusi. "La-mažoor." pomises Muusik. Vihma muudkui sadas...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Jajah, siin ka muudkui sajab ja sajab. Kraaksatusi pole tähele pannud, sest abikaasa ja raadio on lahutamatud.
ReplyDeleteAga sadu ajab mõtetes juba kõiksuguseid taimi ümber istutama... :D
Ma ei jõua enam kraaksuda ka, olen peale istutamise läbivettinud :D
ReplyDeletemul sadas ka, hostade alused märjaks ei saanud, ümberringi mürgeldas, kui tahtsin äikseuinakut teha siis mürtsatas korra sedasi, et uni läks ja see vähene vihm sadas täpselt sel ajal kui oli inimesi, kes tahtsid aeda uudistada :D uudistasid vihmaga, soe ju oli, käisin paljajalu
ReplyDelete