Kell pool kuus ärkas kogu maja mamma apartemendist kostuvate meeleheitlike kriisete peale.
Kisa oli nii jube, et unest ehmatatud Härra Tibu vahtis küll suurisilmi, käpp trepil, kuid otsustas siiski mitte üles minna ning kuulatas sündmuste hargnemist targu kamina juures edasi. Seal ei lõiganud niiväga kõrva.:)
Puuri juurde tormanud mamma leidis eest ähmi täis Friida, kes puuriukse külge klammerdus ja häälitses kui hädapasun. Mamma tegi ukse lahti. Friida lendas sinise kahurikuulina otsemaid kardinapuule ja jäi sealt täies lahinguvalmiduses ja kurjalt kaagatades puuri põrnitsema. Läks tükk aega enne kui tutt Friida peas maha rahunes ja suled omanikku jälle siledalt katma hakkasid. Sellegipoolest kahtlustas Friida puuri pool päeva inetutes asjades ja ei läinud selle kuritegeliku kasti ligigi mitte. Alles pärastlõunal ajas nälg sinilinnu seemnekausi manu. Kuna halvad unenäod olid koleda kisa peale juba hommikul kõigisse nelja ilmakaarde laiali lennanud, siis hakkas ka puur jälle tasapisi koduks kõlbama. Õhtuks oli kõik paha juba unustatud ja kaua sa ikka kardinapuu peal elad kui omal selline isetäituva seemnekausiga majake on.:)
Soe ja sombune. Varahommikul pluss 7.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Tuleb välja, et ka linnud näevad und. Meil on täielikult iirimaine ilm, soe, roheline ja tuulevaikne. Temperatuuri pole viitsinud veel vaadata.
ReplyDeleteFriida on ilmselgelt isiksus :D uduvihmane ja rõske
ReplyDeleteÕudne! Sellise ärkamise peale võib südamerabanduse saada :)
ReplyDeleteVaene linnuke.
ReplyDelete