2015 aasta, milline ta siis oli?

Jaanuar kulges suhteliselt sisekaemuslikult ja kuna lumi oli ka eelmisel talvel haruldane, siis oli lumest jaanuaris palju juttu. Mitte igatsusest, ausõna.:) Kõik lumevormid alates õhkõrnast ebemelumest, mis tuuletul ööl maisele mateeriale laskudes tasakaaluimesid sooritas, kuni talla all kiljuva -15 (jaanuari külmarekord) kõleda nähtuseni a la sinised varjud kuupaistel, külm sädelus jne. Mingil ajal sajab alla umbes 20 cm ja jääb tükiks ajaks maha.
Veebruar algas suure sulaga, lumest ei jää suurt midagi järele. Vahetevahel sajab teda küll, kuid ei midagi püsivat. Veebruaris on palju päikest, vaibavabrik hakkab tööle ja lumede täielik lõpp on 21.02. Aednik tunnetab, et kevad on saabunud 26.02. Maa on niipalju sulanud, et saab rohida ja talvine lumekupp lööb lahti esimesed õied. Sel päeval on ka esimene aiaekskursioon. Näidata oli tegelikult ainult alpimaastikke ja lumekuppu, sest muu aed magab ega pole kuigi dekoratiivne.
Teisel märtsil on esimest korda kuulda musträstast, seitsmendal märtsil puhkeb Gargari krookus, naistepäeval on ebatavaliselt soe ilm. Saab rattaga sõidetud esimene 10 km ja kevade illusioon on sellel päeval täielik. Kuid päriskevad siiski viibib. Heitlikud ilmad ei lase aial areneda ja esimene võrkiiris puhkeb alles 22.03, samal päeval kuldõielise krookusega.
Märtsi lõpus kobistan juba esimest korda Kristiine aiandisse. Kahju, et sealsed mägisibulad kõik nimeta on. Mõned neist on metsikult ilusat värvi.
Märtsi viimasel päeval lähme Linnu teele külla ja kevadet tähistama. Hooaja võib lugeda avatuks kuigi taevast sajab lõrtsisegust külma vihma. Normaalne meie laiuskraadi ilm tegelikult ju:).
Aprill algab tellimustööga Metsakalmistul. Kevad kulgeb aeglaselt, palju sombuseid ilmu ja karmid öökülmad kui on vähegi selgem. 08.04 kohtab aednik töölt tulles esimest korda sel aastal aias nii massiliselt värve! Üle hulga aja päike ja soe ilm. Õitsevad krookused ja võrratud võrkiirised.
11.04. on juba nii soe, et aias on topi väel palav. Aprillis on esimesed hamsterdused ja alpikalju hakkab suuremaks kasvama.
Mai on hea kuu istutamiseks, kõik mis maha saab, kastetakse taevaliste poolt kenasti ka ära. "Topi väel palav" ilmasid niipea enam ei tule, kuid üldiselt on hea kevad priimulate ja epimeediumide jaoks. 16.05 on kõik kõrvikpriimulad õies. Massiline õitseng aias algab umbes 26. mai paiku. Võhk (oletan, et haisev) õitseb 27, mail ja 31. mail puhkevad õunapuud.
Juunis läheb elu kiireks. Käib palju aiakülalisi ja ka põhjalased võtavad ette ühepäevase reisi lõunasse. Jahedast maist on saanud jahe juuni. Võilillemett ei laeku kuid lilled õitsevad kaua ja mõnuga. Üleüldine õitseng.
Juuli alguses kaob Proua Muri. Kuuenda hommikul ta koos teistega enam sööma ei tule. Muri on meie kassidest kõige ettevaatlikuma loomuga ja kodulembesem ning koos meiega kulgenud 8 aastat. Ta on üle elanud koera ründe ja umbusaldab võõraid. Mis võis selle elukogenud ja alalhoidliku loomakesega küll juhtuda? Igaks juhuks helistan varjupaigad läbi, saab ka ümbruskonnas ringi kõnnitud, et äkki midagi... Tulemusteta. Muri on jäljetult kadunud. Mõnda aega saab veel loodetud, et ühel hommikul on ta jälle verandal ja otsib läbi klaasi silmsidet, aga nüüd juba liiga palju aega möödas. Muri oli üks peeneloomulisemaid ja värvikamaid kassiisiksusi, keda on kunagi olnud au tunda ning Murist jäänud tühi koht jääbki tühjaks. Blogis ma Muri kadumisest ei kirjuta, sest teema on lihtsalt liiga tundlik.
Aiasfäärides on juuli külluslik.
Augustis saabub suvi. Mesilased teevad kõik tasa, mis jahedas juunis tegemata jäi. Ka on loodus nõnda nihkes, et korje kestab augusti lõpuni. Augustis on aalujate kokkutuleks ja Nurga Puukooli päevad. Aed on vägaväga täis. Mägitaimede vaimustus saavutab lae ning aeda on trooja hobustena imbunud ka mõned absoluutselt vastupandamatu välimusega floksid. Esimestele lisaks.
September on pikk ja soe. Püha Juurikas on selle kuu suurim aiapidu. Peale Võhmat tunnen tõsist vajadust rajada floksidele oma peenar, sest neid ei ole enam üks või viis vaid rohkem.
Aias on ikka veel õitsejaid. Septembris juhtub nii, et meile saabub ploomipuu.
Oktoobri alguse öökülmad teevad krüsanteemidega üks null. Hiljem jätkub aias veel mingisugune väiksemat laadi vegeteerimine kuid enamus ilu on silostunud. Aia paraadpiltidele ilmuvad mättad ja kiviktaimlavõtted, sest muud enam eriti vaadata pole. Roog-sinihelmikas üllatab sügisvärvusega.
Oktoobri lõpuks on metsad raagus. Hiline alpitaimede tellimus Poolast kas jõuab enne talve juurduda või ei jõua?
Päikseline hingedeaeg ja vihmane-sombune ülejäänud november. 22.11. on esimene lumi mis varsti ka sulab. Novembris kolib meile sinilind Friida. Alguses lihtsalt üks sinine lind osutub lähemalt tuttavaks saades vägagi huvitavaks tegelaseks.:)
Detsember on üleni soe ja sombune. Kolm päeva jõuludeni. Mõnus.:) Käisime täna turul hapukapsast, vorstisoolikaid ja muud pühadekraami ostmas. Mingil hetkel sõitis selline mõte sisse, et meil on kliima nüüd umbes nagu Inglismaal. Sajab, on udune, vihmane, sombune ja iiri tali niikuinii. Et siis loodetavasti tuleb jälle hea kevad priimulatele, epimeediumitele, võrkiiristele ja kõrvikutele. Need ju enamus inglaste kevadised lemmikud. Oktoobris istutatud Poola alpitaimedel on täitsa elus nägu peas.:)
L, p. pluss 8, vihmane.