Reede varahommikul: Külma on sel nädalal olnud harju keskmine (miinus 13,5), aga lund tuli öösel jälle 10 sentimeetrit juurde. Neljapäeval ja reedel linnas ei sadanud, Sakus seevastu küll.
Laupäeva hommikuks oli taas paras 10 cm lisaks pudisenud. Õnneks pole enam nii külm ja ööpäeva keskmine jääb alla 10 miinuse.
Pühapäeval ei sadanud (meil), päike tegi juba üsna paljulubava hüppe metsa kohal, aga vajus ikka enne ära kui tuppa jõudis paista. On väga ilus, väga lumine ja selle väikese külmaga hetkel ka suhteliselt väljakannatatav. Kui mõni päev juhtubki ilma lumepilvedeta mööduma, siis öösiti sajab salaja.
Täna hommikul -4,6 ja 15 cm uut lund.
Lumi on pehme, sügav, kohev ja kui Harjumaa jänes peaks tahtma üle välja silgata, siis paistaksid temast vaid kõrvaotsad.:)
Käisin täna okaspuudelt lund ära raputamas ja lund on aias poole reieni kuni vööni.
Seda, et lumme võib ära uppuda, teavad ka kassid ja liiguvad seepärast ainult mööda inimeste kaevatud radu.
Kell 1:15 öösel kargas Härra Tibu magajate pealt ülbelt kitse. Kui rõduust läksin avama, siis leekas ta lõbusalt krooksudes kööki peitu. Öösiti võib meid ainult õueküsimiseks üles ajada (ja sedagi viisakalt ) ning Härra Tibu teab seda suurepäraselt. See on lihtsalt tema loomuses, et koeruse pärast vahel proovitakse, et "a mis ta selle peale teeb". Järjekordne kogemus kassile, et pai igatahes küll mitte. Koukisin jalatsiriiuli alla peitu pugenud väikse tõpra välja ja tõstsin õue jahtuma. Väljas oli miinus 8. Jäin poolunes ootama, et millal Tibu vastu akent hüppab ja sisse küsib. Kulus pool tundi, aga ikka eimidagi. Läksin asja uurima. Pimedas kössitas rõdul üks kass, aga kummalises kohas, seljaga ukse poole ja nagu passis midagi eemalolevat. Kohe selgus, et see on hoopis meie kvartali tülinorija, hall kõuts, kellega Bond tavaliselt laulupidusid korraldab. Vabal ajal aga klohmib hall kõiki kellest jõud üle käib. Peletasin ta minema, kuid Tibu oli ikka veel seal kusagil lumes. Polnudki muud kui jope selga ja oma looma otsima, sahmerdamise peale ajas ka Bond ennast üles ja tuli välja. No muidugi, võõras kõuts passis nüüd esiukse juures.:) Kui hall oli lõplikult uttu tõmmanud, julges ka Tibu kutsumise peale vastata. "Mäuu, ma olen siin!" Meie patsifist kössitas kaevu katuse all. Jajaa:)...üle lume kassid praegu tõepoolest ei käi.:) Ootasime Bondiga pikalt kuidas Tibu ukerdas kaevult aiale ja seda mööda väravani ja sealt rada mööda koju. Ohjah, talv. Tuhanded rajad rõduukseni on kasside jaoks kahanenud üheksainsaks, sest kõikjal vajub kõrvuni sisse.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Meie Aalu veedab endiselt öid õues. Ja minu püha und ei tohi ükski koduloom häirida, nad teavad seda suurepäraselt.
ReplyDeletemeie püha und ei õnnestugi kellelgi häirida, me isegi ei tea, kas seda keegi proovib :)
ReplyDeleteAga Harjumaa jahimehed pididki praegu jäneseid käsitsi püüdma! Korja vaid hangedest kõrvupidi kokku.
ReplyDeleteJa tal oli kibedasti vaja sinna õue ennast nihverdada! :-D On tegelane! Ja terve pere üleval nagu niuhti! :-D :-D
ReplyDelete😁
ReplyDeleteTistou kommile hakkasin laigi -nuppu otsima :)
Ei, kui öine äratus on, siis tavaliselt valib ühe välja. Kõik pallid järjekindlalt ühte väravasse ja kass juba teab millega äratada.:) Teine saab rahulikult magada. Sellist sigadust pole tegelikult ammu olnud. Põhjus ilmselt paksus lumes, sest õues pole midagi teha, lumme upub ära ja toas on ennast ammu paiste magatud. Siis on öösel kinu.
ReplyDeleteAga Tistou osas hakkasin praegast kahtlustama, et vist on hiidlase geenid.:)
Jah, puine on see blogikommentaarium, pole laiginuppu, laigiks isegi.:)
Khmm, mulle see Hiiu geen meeldiks. Aga ma kahtlustan, et see on elu ajal omandatud mutatsioon.
ReplyDelete