Vanaaja blogi

Raamatusoovitus: Usama ibn Munqidh "Õpetlike näidete raamat" Araabia rüütli mälestused.
Usama ibn Munqidh oli araabia ülik, haritud mees, elas 12. sajandil kesk vägagi segaseid aegu. Ristisõdijate kohalolu, nende pidevad rünnakud, taplemine võõramaalastega, kuid ka omadevahelised reetmised ja klannisõjad oli Munqidhi elu loomulik osa kuid vaiksetel hetkedel kirjutas mees jahist pistrikega, imelikest tervenemisjuhtumitest, frankide kasimatutest ja ka veidratest kommetest, naiste uhkusest, ratsude truudusest, linnade langemisest, lahingutest, pistrikujahist jne.  Munqidh kajastab tõetruult seda, mida on oma silmaga näinud, üle elanud kuid ka teiste kaaskondlaste elust, juhtumistest ja tolle aja tõekspidamistest, kommetest, teadmistest, meditsiinist. Raamatut on tõlgitud paljudesse keeltesse ja seda on nimetatud kõige täielikumaks ja ühtlasi ka kõige inimlikumaks islamimaailma nägemuseks ristisõdijatest.
Huvitav ja omapärane lugemine. Meenutab stiililt ja ülesehituselt kummalisel kombel tänapäeva blogisid.:)
Tekstinäide naiste vaprusest:
"Egiptuse emiiride hulgas oli mees, kel nimeks Nada as-Sulaihi, tema näos oli kaks haavaarmi: üks ulatus paremast kulmust juuksejuurteni tema peas, teine vasakust kulmust samuti juuksejuurteni. Küsisin temalt nende kahe armi kohta ja ta jutustas mulle:"Kui ma veel noorukieas olin, korraldasime röövretki Askalonist, mina osalesin neis jalamehena. Asusime ühel päeval retkele Jeruusalemma viival maanteel, kavatsedes rünnata frangi palverändureid. Kohtasimegi nende rühma. Tormasin odaga mehe poole nende hulgast, kelle taga oli tolle naine puust veeanumaga käes. Too mees tekitaski mulle odaga selle armi, pistsin ta oma odaga surnuks. Läksin tema naise juurde, kuid tema virutas mulle selle veeanumaga, tekitades teise haava. Need kaks haava jätsid armid minu näkku."
Võibolla ei ole tekstinäide ehk kõige õnnestunum, kuid kui läheneda sellele sedapidi, et mis lugusid rääkisid kaks emiiri omavahel laagris lõkke ääres või pidulikul söömaajal 800 aastat tagasi, siis ehk on andestatav. Pikemaid lugusid ümber trükkida ei viitsinud, keda huvitab, loeb ise.:)