Kell oli juba kümme. Härra Tibu vaatas meid pika etteheitva pilguga ja sättis ennast demonstratiivselt jalutsikrundile magama. Põhjalik kasukakoristus ja siis kerra. Sai veel irvitatud, et nää, kassil on magamisaeg, nüüd peab kuss olema.:)
No mõne loo ma ikka tõmbaks akordioniga, pole nii kaua mänginud, ütles Pokumees. Istus diivani servale ja alustas, aga kaua see lõbu ei kestnud, sest poole loo poole peal sai pillimees endale kassi kraeks - trahh! Härra Tibu vahtis õla peal kõõludes peremehele etteheitvalt silma sisse nagu kalkunikull ja endal olid pupillid väga tumedad. Jäta KOHE järele!
Jätan, jätan...näe juba panen pilli ära, naeris peremees.
Siis oli jälle rahu majas.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Kassikese püha und lõõtsapilliga häirima, fui :D
ReplyDeleteLõõtsapill on ju nii mahe ja malbe, vaat kui peremees oleks viiuli võtt...
ReplyDelete