Esimese puhkusenädala kokkuvõte.

Nii kaifkaifkaif!:)
Kirjutada pole vahepeal eriti aega olnud, aga koostegemise tohutu viljaka tulemusena sai esimese nädala jooksul ära tehtud masinapargi kevadised kohendused, kodu amprimahu suurendamine, kalmistutööd, mesilainventari korrastus, veranda ja vaheaia ülevärvimine, hiigelkoguse taimede potistused talvel hävinud kalmistukujunduse jaoks, aia ja autode pesu ja kõige selle vahele palju pisikesi ümberistutusi, kastmist, rohimist ja muud mõnusat aiaposserdamist.
Neljapäeval tulid kallid külalised Keskmaalt. Milda ja Kariniga põrutasime mandri teisele äärele Aavikuemanda juurde. Aeg piiritles veidike ja sellepärast seekord siis selline marsruut. Eve aed suples sügaval kevades. Kui meil kimbutab taimi juba põud, siis sealt vaatas igalt poolt vastu tohutu lopsakus. Vaade kevadisele värskelt lehtima hakkavale parkmetsale oli meeletult sulnis. Igalt poolt paistis harulduste otsakesi või oli mõni juba täies hiilguses maa peale tulnud nagu näiteks too õitsev kevadvõhk tiigi ääres. Aavikuemanda tulbipeenar oli pimestav. Sajad suured kollased tulbid sinise kobarhüatsindi taustal. Oli see vast värvielamus!
Mainimata ei saa jätta ka Aavikuemanda taimepoodi. Jälle üks haruldus teise otsa.
Ja need metsikult suured ja uhked kivid...Niisugust kivikülviga aeda teist ei tea. Terve jäämäe turjatäis omaenda koduaias...oo! Millised piiramatud kivilavõimalused!:)
Aavikuemanda kanti jäi Helgaaed ja aednikud pole nemad ise kui nad seninägemata taimepoe käimata jätavad. Kuigi aeg juba üsna tagant kiirustas, läksime ikka. Ei kahetsenud küll.
Ostumõtteid polnud kuid leidsin täitsa ootamatult meite müüripealsele hiigelkõrrelisele roog-sinihelmikale paarilise - luht-kastevarre. Praegu on ta muidugi veel pisike mättake, aga ta kasvab, kasvab...Ja kiiret mul ju pole.
Kui Futulandi tagasi jõudsime, siis kaevata ei olnud enam aega. Aga elupuu ja...Mõeldud -tehtud.
Ei läinud päevagi kui küpses plaan Mildamaale vastuvisiit teha. Kaasasin oma äkkplaani ka kaks lähemat aednikku Tii ja Elvi. Siis oli auto täis. Õigemini võttis ülejäänud vaba ruumi puukene. Ja kui väikeste aedade omanikud kuulevad, et kuskile saab oma suureks kasvanud puud ja põõsad headesse kätesse ära anda, siis pole seda vaja kaks korda öelda.:) Tii kaevas välkkiirelt välja veel mõned asjad ja kontpuu ning pagasnikust kostva metsamühina saatel sõitsime varahommikul Mildamaa poole.
Vara sellepärast, et hommikul on veel teed tühjad ja sõita rahulikum ning teiseks sellepärast, et kella kümnest ennustati vihmasadu.
Saime nüüd oma silmaga üle vaadata Milda fotogaleriis kajastatu. Kõik vastas tõele ja oli reaalis veel imelisem.
Teiste aedade vaatamine on aednike jaoks eluvajalik. Kuidas käituvad näo poolest tuttavad taimed teises mullas, teistes oludes, teistmoodi kooslused, vormid, värvid, sordid, liigid...
Väga sügava mulje jättis hostamägi. Seda tahaks südasuvel täies lehes näha. Praegu ei olnud kõik sildiomanikud veel maa seest väljagi tulnud, aga nimesid seal oli...
Kõrvikpriimulate jaoks oli Milda leidnud täiusliku kasvukoha. Tuttav taimeke nägi seal välja nagu hiiglane. Täiuslik, veatu ja poole suurema õiega...
Tuleb ka meie kõrvikute elukoha asjus mingi vangerdus teha ja kolida nad kuskile kus oleks vähemasti poolvari.
Ja siis kõik need fantastilised tulbid...osad juba lahti, teised puhkemas, kolmandad oma aega ootamas...
Tuleb tunnistada, et hamsterdamiseks läks ka. Lihtsalt ei ole võimalik mõnele asjale ei öelda.:) Küll Milda juba teab mis kellegi nõrk koht on.:)
Olime missiooni täitnud - vihma kohale toonud:) ja asusime esimeste piiskade langedes jälle koduteele.
Aga muidugi - Haideaed! Sinna ju ka ikka vaja minna. GPS sisse ja seiklema.
Hoolimata tugevnevast vihmast, vaatasime ka Haideaia iluaia osa ära. Suured magnooliad õitsesid, kolmiklilled, ojakene kulges taimegruppide vahel ja nende kivila jättis sügava mulje. Meie kohalolekust tundis rõõmu pererahva süsimust kassitüdruk, kes kui nirgats siia ja sinna tuiskas ning ikka jälle paiulatusse tagasi tuli - Bondi täielik koopia, isegi valgete karvade tosin rinnal samas kohas.
Siis hakkas nii kõvasti sadama, et pidime autosse pagema ja kodutee kulges juba tihedas vihmas.
Hea nädala hea laupäev.:)