Aasta kokkuvõte.

2017 aasta jaanuar algas samasuguse pooltalvega nagu tuleb prognoositavalt ka 2018. Heal juhul sadas talvematel nädalatel maha ca 5-20 cm paksune lume moodi asi, kuid enamasti polnud sedagi. Veebruaris oli suisa pluss 7 kraadine nn "kuumalaine".  Edasi läks sujuvas joones kevade poole - Teine märts esimesed lumekupud õides, 17. märts - esimene  kaunis krookus näitab värvi. Peale vihmast sügist ja nirutavat niisket lumeta talve hakkasid mõned mägisibulad ära kukkuma. Tõin märtsis kõige hädalisemad tuppa pottidesse kosuma ja päästa õnnestus rohkem kui eelmisel kevadel (kui hävis ligi üks kolmandik sempervivumitest). Märtsi lõpus puhkevad amuuri adoonised ja esimesed krookused. Hiljem ka võrkiirised. Ei midagi erilist varajasuse osas või umbes nii. Kevad jätkub lauges joones. Aprilli alguses tuleb Edroni pakk pisirodode ja harakkuljusega.
Isegi kui aprillis lund sajab, õitsevad kevadised sibullilled üles sulades ikka edasi. Aprilli lõpus saab toakurgilt juba korralikku saaki.
Aprilli lõpus külm öökülmadega nädal koos lumega (-8 kuni -10). Õnneks pole jahe kevad veel priimulaid õitsema meelitanud. Tuleb Pottertoni pakk tillukeste alpitaimedega. Teeme mitu retke sinilillemetsa ja toome kevadet tuppa vaasi. Asja käigus selgub, et metsa sinililled on mitmes toonis. Jaht huvitavamatele eksemplaridele ja vahetamine teiste aednikega. Mai on ikka jahe edasi. Kuid kivila ümber tõstmiseks päris sobilikud temperatuurid. Palju kivitööd ja muud nakitsemist. Puud lehtivad alles mai teisel poolel. 18. mail algab soojalaine. Kõik lehtib ja puhkeb korraga. Hostad koos kaskedega. Seda pole kunagi varem olnud. Ka see on erakordne, et kuni selle ajani oli meil veel kõik raagus.
Mai lõpp ja juuni algus on täis huvitavaid uusi õisi. Epimeediumid, koerahambad, mägitulbid ja kuldkingad. Uus kivila uues kohas kosub tasapisi ja hakkab jälle silmarõõmu pakkuma.
Paar nädalat enne jaani on pikuke põuaperiood. Ainuke aeg sel suvel kus kastekannud iga päev kasutusel.
Suvi on peale jaani vihmasevõitu ja erilist meesaaki ei tule. Tööl on aasta algusest peale jätkuvalt palju tööd ja suvi möödub nagu helekaunis vilksatus. Nädalavahetused on üsna loetud. Rohin jupikaupa, siis kui aega on.
Hostadele niiskus meeldib, hostad on võimsad. Kimbutab krooniline ajapuudus ja blogikirjeid möödunud aastast on rekordiliselt vähe.
Liisukene läheb septembris esimesse klassi ja on seal tubli.
Sügis on vihmane nagu suvigi kuid pikalt soe. 20. oktoober tuleb poolakate alpitaimi, ning aega on veel küll, et need maha istutada. Oktoober ongi õige aeg saxifragade ja muu mudru istutamiseks või transportimiseks, sest taimed on puhkefaasis.
Jube nädal oktoobri lõpus- öökülmad (kuni -7) ja paks lumi (28.10) lõpetavad krüsanteemid ja hiliste flokside õitsemise, kuid viinamarjad jõuavad valmis saada ja lursslill jõuab ära õitseda.
November ja detsember on üsna sarnased pilvised ja vihmased kuud. Maha jõuavad sadada ka mõned lumed. Maa on enamasti sula ja sulanädalad annavad võimaluse umbrohtudele. Viimane rohimine on 26.12. Kaks ämbrit nälgheina ja muud mudru. Mulle meeldib kui kevadel on puhas plats, nii, et rohida saab talvel veel küll kui ilmad pidevalt plussis on.
Aasta jooksul on palju huvitavaid aiavaatamisi, lillerallisid ja ka paar tippsündmust Püha Võhma Juurika ja Aalujate kokkutuleku näol Aidi juures.
Aasta näib lühikesena, kuid ometi jõuab selle aja jooksul nii palju juhtuda...ka kurba. Aastad pole vennad.
Õues on praegu lumeta. Täna hommikul - 4 ja päike.
Jõulud olid vaiksed ja möödusid tubaste asjadega tegeledes. Lõpuks ometi oli piisavalt aega järgi uurida, mispärast panipaiga uksest nii raske on sisse mahtuda ja miks seal enam üldse vaba põrandapinda ei ole.
Küpsetasin suure virna piparkooke, käisime laste juures maal ja mere ääres piknikul ning ülejäänud aeg kulus vaibavabrikule ja muiduposserdamistele.

Pokumees tegi männist kuuse. Igati korduvkasutatav ja multifunktsionaalne.

Alpipeenar detsembri lõpus.

Pisirodosid jäi ellu vaid 2 kuid mõlemal on õiepungad.

Ja teine

Harilik harakkuljus on igihaljas ja pakutud elukoht paistab talle meeldivat.

Katsetus Tii  pisikeste jugapuupoegadega läks hästi. Kui jugapuud väiksena täispäiksega harjutada, siis saab temast kaunis kivilaelanik ja päiksepõletust ta ei karda. Talvine kaitsevärvus noortel võrsetel.
Head sõbrad, mõnusat vana aasta ära saatmist ja õnnelikku uut! :)