Jõuluselt

Mõnus koduste posserdamiste aeg. Üks naaritsaribadega viiekümne valge varjundiga vaip läheb täna juba kellegi uue maja uude tuppa kingituseks. Ja selle aasta lõim lõppes otsa ka. Olen jõudnud selleni, et koon vaid ühe lõimetäie aastas (ca 25 m). Olid ajad kui tegin neli. See oli kunagi ammu, alguses. Suure vaimustuse ja katsetamise aastad... Nüüd kõbistan rahulikult, üle poole vaiba päevas ei viitsi. Aga jõuluaeg just selleks ongi, et uue aasta lõim jälle peale panna ja jõudumööda ehk paar vaipagi kokku lüüa. Mõnus pikk nädal vaba aega veel ees ootamas. Jõuab vaibatada, raamatuid lugeda, head süüa teha, metsas konnata, külalisi vastu võtta, ise külas käia jne

Eile käisime Rakvere jõulukuuske vaatamas. Keegi oli Arvole salli kaela sidunud ja see lehvis lõbusalt tuules.

Jõulukuusk aga paistis oma mahedate tuledega kaugele.

Lihtne vineerist rajatis värviliste akendega, aga kui palju rõõmu...Lapsed ronisid treppidel, tuled vahetasid tuisus värve...ahjaa, tuisk.:) Kui Harjumaalt startisime, sadas vihma. Teel muutus see lörtsiks ja mida edasi, seda lumemaks. Rakveres juba tuiskas. Nii, et reis talvesse. Eestimaa on nii väike ja nii suur.

Reedel oli postkastis ilus pühadekaart salapäraselt jõuluvanalt ja süsimusta kassiga järjehoidja selle vahel. Äitäh, jõuluvana, nii ägedat järjehoidjat pole mul kunagi olnud.:)

Kaunist jõuluaega soovides.:)

Futu