Elu on ülimalt tubane, sest õues pole eriti midagi teha. Enamasti on kas pime või kui pole pime, siis ollakse tööl. Nädalavahetuse mittepimedatel aegadel võib ikka ja jälle veenduda, et aias on midagi lumesarnast ja kui seda eirata (nagu korra isegi juhtus), siis selgub, et maa on külmunud ja asjal pole väga mõtet. Mis ma siis tahtsin? No tuli mõte, et võiks kevadeks mõned ämbrid alpimulda kokku segada. Peale sellist talve tuleb hakata kindla peale mägisibulaid reanimeerima ja siis on hea kui on võtta.
Aga on käidud laste kontserdil Nõmme Kultuurimajas ja teatris (Von Glehni Teater, pisike, armas ja hubane koht, julgen igati soovitada), ning mere ääres ja külas. Ning muidugi raamatud, raamatud, raamatud. Ja telekas. Õues sajab lund, vihma, lund, vihma, vihma, lund ja see kordub päevast päeva. Jumal tänatud, et kõik sademed ei ole olnud lumi, siis oleks meil seda juba räästani.
Laupäeval käivitasin vaibavabriku. Küll on mõnus kui pole kaua teinud.
- 3,5, tuuletu, maa on valge (kuni järgmise vihmani).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
On pimeaeg jah,varsti õnneks hakkavad päevad tasapisi pikenema-lootus vähe pikemale valgemale ajale.Meilgi siin sama ilm.
ReplyDeleteIlusat jõuluaega teie perele!
Ilusat jõuluaega ! hea, et vaibavabrik tagataskust võtta on. :) meie kliimas EI SAA ka kõige parema tahtmise juures aastaringselt aiandada ja jumalad olgu tänatud :P
ReplyDelete