Tuesday, October 30, 2018

Keeramisest.

Eile keerati kella, aga kassirahvast sellest muidugi keegi ei informeerinud.
Täna hommikul oli kella helisemiseni jäänud TÄPSELT tund aega, kui Bond otsustas, et nüüd võib päeva alanuks lugeda ja küsis oma erilisel häälel (Bondi ultrahelinäu on ülipeenike, kujutab endast vaid poolt näud, kõlab vaikses toas tohutu unepurustusjõuga) õue. Edasi magada ei õnnestunud, sest siis algas see päris etendus.
Härra Tibu tallas sihikindlalt üle minu ja pages ummisjalu põrandale ootama, et mis saab nüüd. Midagi ei saanud. Siis proovis ta peremehega. Sama. Kui aga kass on midagi pähe võtnud ja täna hommikul oli ta kindel, et me rikume rängalt kella seitsme ajal tõusmise reeglit, siis otsustas ta, et sellises hädaolukorras tohib kass teha asju, mida ta tavaliselt ei või. Vana tõbras kõõlus telekaekraaniga, ajas  asju kaminasimsilt maha, sasis mu kudumistööd, krääksutas vannitoa uksega ja kraapis voodi põhja. Me ei allunud ühelegi provakatsioonile, aga unest ei tulnud ka enam midagi välja. Kui ta oli kõik trikid ära proovinud, laskus Härra Tibu voodi peatsis kõhuli ja lihtsalt vaatas meid. Mis toimub? Midagi viga vä? Te olete mu hommikusöögiga tervelt 40 minutit hiljaks jäänud.
Ausalt, kui su elus pole värve, võta endale kass. :) Võta kasvõi mustvalge, aga su elu ei ole enam kunagi mittevärvikas.
Ma ei tea miks selle kellakeeramise asi nii keeruliseks on tehtud. Hoopis lihtsam oleks ühel oktoobrilõpu öösel mitte keerata ja kõik oleks rahul.

4 comments:

  1. Jaa!
    Pealeselle on õhtud maru äkki tund aega pimedamaks läinud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Õhtutega kohanemine polnud raske, nigunii on pime, aga hommik oli küll värvikas.

      Delete
  2. Koertega ma kartsin ka, et hakkavad ärkama ja õue nõudma vana kella järgi, aga õnneks ei – kui kari magab, siis koerad magavad ka. Aga söömisaegadega meil viilida ei õnnestu. Olid enne harjunud alati kell seitse saama, ja nüüd kell kuus läheb hull painamine ja nälgasuremine lahti. Samamoodi kõik harjunud õueskäimisajad jne – mis on tegelikult jube tülikas, sest kutsikat me veel omapead õue ei julge lasta, ikka passima peab ... Ühesõnaga, päevaplaan on muutunud ikkagi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Loomade ajataju on hämmastavalt täpne. Ja muidugi ei tee neile selgeks, et inimene tahab kellaajaga mängida, et tehku kaasa. Eks nädala, paariga loksubki paika, aga seni on koduloomadega ikka nädalajagu puutepunkte selles osas, et asjad ajaga on korrast ära.

      Delete