Kevad nagu kevad ikka, kordumatu ja imeline.

Paistab nii, nagu oleks talv enneaegu väsinud ja lausa üks või kaks nädalat kevadele ära kinkinud. Nädal 18.03-24.03 oli enamasti plussis. Vihm, pilvised soojad (kuni +5) ilmad ja paar päiksepäeva ka. Viimane lumeliustik sulas alpimätaste kohalt  ja paraadpeenras juba neljapäeval. Alpikannid on veel lumeliustiku serva all. Seal sulab alles aprillis.
Vuhisesin reedel (22.03) kohe peale tööd aeda ja uurisin alpielanike olukorda. Kivirike mättad on ideaalselt talvitunud ja heas konditsioonis, nelgid samuti. Helichrysum paistab olevat pihta saanud, aga natuke võib ju loota, et esialgne ilme on petlik. Ta oli terve talve klaasi all kuid õrnukesi ei päästa klaas ka. Kasvuhoones oli mõnus talveunest ärganud elusa mulla lõhn. Korjasin kivilast klaasid ära, rohisin kaljud üle ja traavisin, ämber näpus, teiste istutusalade juurde.
Mõningal määral pärssis mu tohutut entusiasmi külm tuul mis peffa puhus, mõtlesin  tõemeeli aiaseelikust, mis võiks olla maani, vihma- ja tuulekindel ja angooravillast kootud alusseelikuga. Sellisteks kevadisteks peenras lustimisteks. Veider võib see välja näha, aga lõppude lõpuks ei peaks seda ju raske teha olema.
Alpikannipeenar kujutab ta endast veel lumekilpi, mis ühest servast ahenema on hakanud. Ta on sattunud kõige hiljem välja sulavasse areaali. Ei teagi, on see hea või halb. Igaks juhuks tekitan kevadel hapuala juurde ka mõnes päikselisemas paigas, sest futulandis näikse turbamaa viimasel ajal kangesti moodi läinud olevat. :)
Ei saa muidugi manimata jätta, et umbrohi oli peale lume sulamist armsasti kättesaadav. Suvise sikutamise asemel sai selle lihtsasti mullalt ära noppida. Abitud juurdumata umbrohud lösutasid pinnasel ja ootasid sooja, et juured korralikult mulda kinnitada. Ka võililled tulid lahkesti välja nagu porgandid liivast.
Järgmine nädal enam nii kevadine ei olnud. Alates (25.03) päeval Sakus pluss 2-3 ja öösel -3 kuni -6. Krookused on väljas ja õitseks heameelega, aga nii külm on. Öösel külmetab, päeval on päike kõleda tuulega. Neljapäevaks lubatakse soojalainet. Saab näha. :)
Kassid on talve lahkumisest vasikavaimustuses. Tibu ja Bond lähevad juba päiksetõusu ajal aeda paremad peesitamiskohti kasutama. Üks selline on kuuritrepil ja teine köögiakna all. Seal kössitatakse hammaste plagisedes jaheduse kiuste ja oodatakse kannatlikult, et päike juba paremini võtma hakkaks. Kui neile aknast lehvitada, siis keeratakse pea ära. Psoltõ! Paistab, et meie kassid hakkavad tasapisi iseseisvuma. Läheb veel veidi aega ja vaesed õnnetud kassiomanikud jäävad pikkadeks kuudeks ilma oma sabaga soojenduskottidest, sest noil on silmis maailmavalitseja pilk ja tuppa tullakse vaid sööma. Eks väljas ole tegemist ka. Toodi näidata maha murtud noor rott.
28.03. Lubatud soojakraadid, Saku oludes siiski mõistlikult kärbituna, olid täiesti esindatud. Pluss 6. Linnud sädistasid isegi õhtul ja krookuseõied olid lehekestast välja roninud.
29.03 öösel öökülma ei olnud. Pluss 3. Mõnus. :)
Ja sellele järgnes +9 päev. Kuigi neid kevadeid on nähtud ka juba üksjagu, on siiski iga kord imeline. Sooja mulla lõhn, krookuste ja puhkevate võrkiiriste värvid, mullast kummargil tõusvate lõokannuste pisikesed rohelised kägarad, kõikvõimalikud ninakesed ja häbelikult aianurgas kahanev lumi.
Head ajad on alanud! :)

Kassijutud

Härra Tibu ja Bond on mõlemad sünnipoolest isakassid, kuid kui Bond meile kolis, siis oli ta veel üsna kassilaps. Härra Tibu ülalpidamises toimus tohutu pööre - normaalsest kassist sai VÄGA väärikas kass. Lausa ÜLIMALT väärikas ja väljapeetud kass. Algul me irvitasime selle üle, siis leppisime ja harjusime. Omal moel üritas see hästi õhku täis läinud Härra Tibu Bondi kasvatada ja õpetada. Ju nägi kassikoodeks nii ette. Aga Tibu interpretatsiooni järgi paistis koodeksi kõige olulisem peatükk olevat "Kes on boss." Paikapanemine käis järgmiselt: Härra Tibu sammus võimuka sammuga Bondi juurde ja lakkus tolle pea ja kõrvatagused üle. Midagi armastavat selles ei olnud, pigem kombetäitmise või paikapanemise vahend tundus see olevat, sest Tibu tegi seda ilmel : Nii, tatikas, tea oma kohta, pea meeles, kes su kõrvu peseb, see on ilus, tark ja hea onu Härra Tibu, sa, sitakott! Võdistas siis käppa Vastik! ja kõndis oma magamisasemele.
Bond respekteeris vastuvaidlematult, et Tibu on vanem ja targem, lakub minu kõrvu, järelikult on boss. Kui nad kohtuvad, siis sõidab Bond praegugi peaga Tibule rõõmsalt vastu külge ja kui Tibu viitsib, siis hakkab ta pead lakkuma. Ignoreerida ka justnagu ka ei saa, koodeks või instinkt näeb ette vms.
Aga kui noorem on oma puksimise või jalge ette heitmisega liiale läheb, siis on Tibu vahel kiuslik ja hakkab teise kõri närima või võtab poosi "lõvi murrab härga", siis käivituvad Bondi refleksid ja kunagise külakakleja veri lööb välja. Bond teeb Tibule uut ja vana, Tibu käuksatab, ründab veel, saab veel tappa ja jätab siis järgi. Targem annab järele, sa sitakott! Kassid lähevad laiali ja bossitiitli kallale kippumisega ei ole sellel madistamisel midagi pistmist.
Bond on Tibuga võrreldes lihtne hing, aga muidu ka täiesti õpivõimeline kass. Ja Bondile on need maadlused mokkamooda olnud, sest nii kena on kõrvale kuulata kui väärikas Härra Tibu teeb KÄUKS!
Nüüd heidab Bond Tibu jalge ette selili, vaatab talle säravi silmi otsa ja teeb peaga nagu väänkael. Tibu on väärikas ja mõtleb. Kutse mängule on küll, aga mingi pehmode nali see ei ole. Tibu bossitiitel kohustab tatikale siiski tuupi tegema. Saba hakkab närviliselt küljelt küljele lipsuma ja Tibu hüppab. Urin, larin, karvakera, eraldub talvekarva tutte ja Tibu teeb KÄUKS! Pundar läheb laiali. Mõlema poolt kiired uurivad koolipoisilikud volkspilgud perenaise suunas, et kas see ka nägi? Kaklemine on meil keelatud ja mõlemad pässid teavad. Aur on justnagu välja lastud ja sealt minnakse päevatoimetuste juurde edasi nagu poleks midagi juhtunud. Ja õhtul, õhtul hakkab Tibu nihelema ning veranda poole vahtima. Ning kui Bond ise ei tule, siis läheb teda otsima ja talutab ööseks tuppa magama. Lakub jälkustväljendaval ilmel kõrvatagused üle ja karvikud seavad ennast kõrvuti magama. Selline vana targa kassi ligemesearmastus noorema ja lihtsama vastu, tore vaadata. :)

Kevaad!!! :):):)

15.03 Pilves, soliseb ja sulab. Pluss neli. Mammutipuu pojuke on lumekilbi alt välja sulanud ja paistab elus olevat. Kuigi lumekilbi poolt pisut kühmu vajutatud.
Aknalaual särab ka elu. Rekordlühikese ajaga (5 päeva) teel olnud postipakis oli kena ja kopsakas pojengitaim täiesti avanenud lehtede ja kahe õienupuga.
 
Kui muud kribunad-krabunad sirutavad mullast lehti välja ja vaatavad niisama ringi, siis pojeng lõi õied lahti. Pisikeste pojengide lõhn meenutab nelki. Maailma kõige ilusamad kaks õit kui õues on veel vastikult palju lund! :)

16.03. Vihm on lumega tõhusat hävitustööd teinud. Vaheaia kivila on lumest puhas ja järg hakkab roosipeenrani jõudma. Esialgu vaid servad. Aga servadesse olen tippinud krookusi ja võrkiiriseid. Nagu ikka, on paraadpeenra Gargari krookus esimene. Imelist erkkollast juba paistab. Lumekupud said vahepeal lund pähe, kuid selle all peidus olles tuli neid veelgi juurde.
Kõnniringi peal oli kuulda musträstast metsas musitseerimas ja mõnus uduvihm õnnistas ilma.
Kevad on käes ja head ajad alanud. :)
Sarikülvajana ei sobinud ju nädalavahetust uue külvita minna lasta ning nõnda said külmikus olnud seemned mulda. Loomulikult proovisin ka tänavu õunapuud pookida. Eelmise aasta poogetest ei õnnestunud mitte ükski. Seekord siis uuele katsele. Pokumehe poolt poest avastatud ülivingete pookimiskääridega ei tohiks enam probleeme olla.
18.03 Eesaia kivilast on neljandik väljas. Ootan põnevusega sügislill Tivi asukoha väljasulamist. See on väga põnev tegelane. Triinu pildi peal näeb ta välja nagu pisike valge tulp.
19.03. Hiilisin hommikul aknaalusesse peenrasse ja kühveldasin seal lösutaval liustikul kõva jääst katuse maha. Vastik vaadata KUI aeglaselt mõni lumekuhi sulab!
Ühtlasi tegin ka aiatiiru. Nelgid olid kõik peale jääkilbi alt väljasulamist vinks-vonks, kivirikel palju õienuppe ja päriselt lahkunud tegelasi ei paistnud olevat. Selles märtsis pole olnud mõrvarlikke ööpäevi a la päeval kuum päike, öösel pakane -15. Kui miski üldse mättaid ja mägisibulikke tapab, siis kõige rohkem just see.
20.03. Tivi on väljas! Nagu väike roosakasvalge nukutulp.  Uskumatu fenomen, ma ei tea kuidas nad seda teevad, aga väiksem õieke on ennast sõna otseses mõttes läbi jää surunud.



Õhtul algab kalendrikevad. Juhhuu!!!:)
21.03.19 Kevad näikse soe olevat. Juba varahommikul pluss 2. Päevaks lubatakse kuni pluss 7. Õues oli kuulda kuldnokkade iseloomulikku kahinatega laksutusi-naksutusi. Muld lõhnas ja mingi pisike lind oli tagaias kevade pärast puhta arust ära. Siristas nagu jaksas. Võsas kilkasid tihased ja muud metsalinnud. Tegin lühikese hindava aiatiiru, lumi sulab püüdlikult, ehk homme näeb juba ka alpikanne.

Kõveneva kevadeootusega.

Kõigepealt ühe ööga (05.03) 15 cm lund ja järgmine öö 21,7 kraadi külma! Pealtnägijana sai mõeldud, et ilmataat oli kenasti armuline kui lasi sündmustel just sedapidi rulluda. Kui poleks lumetekki peal olnud, mida oleksid pakasest arvanud mu iileksitibud, õrnad jalakad ja alpikannnid? Ja austraalia taim, mis on justnagu ka hardy. (Pehmode mõõtkava järgi muidugi.)
Kuid lume all polnud neil õrnukestel kah viga midagi. Alpikannid kui kevadlilled on aga kahjuks või õnneks sellise koha peal, et sulavad välja kõige viimasena. Kas õied on lume all juba olemas? Igaks juhuks ma ei surgi, lumekilp on paks ja kõva. Piisab talvistest lumekuppudestki, keda pildistasin esimest korda 28 veebruaril. Nüüd on nad muidugi jälle paksu lume all.
Päiksepaistelistel päevadel võtavad kassid verandal päiksevanne. Jahe tuuleke jahutab kõrvu ja tumedad kasukad kutsuvad kuuma ligi. Päike on parem kui ahi. Aga talvekarvast loobuda veel ei raatsita.
Tõsi ta on, ilmad on heitlikud. Üks öö paukuvat pakast, siis päevake keskmist külma ja 07.03 juba pluss 4. Naistepäev oli ilus päiksene päev sületäie tulpide ja päris tordiga.
Laupäeval oli ka ilus ilm. Tegime Tiiga tiiru Saku rabal, metsas ja kopratammi kraavi ääres. Kui jalgrajalt kõrvale astuda, siis oli lumi kohati põlvini. Päike metsa vahele lund sulatama ei pääse ja sealt ei sula enne kui ilmad üleni soojaks lähevad.
Aga päikese paistel sulas lumi üsna kohinal. Isegi mullaämbrite virnast andis nädal tagasi juba üht-teist õõnestada, muidu olid nad ikka veel läbini külmunud. Tõin tuppa liiva, turvast ja killustikku, segasin muldi, külvasin seemneid ja poputasin potirahvast, aknalaual ongi juba pisike talveaed oksi ja lehti välja sirutamas.
10.03. Vahepeal on kenasti sulatanud, seis on peaaegu nagu enne lumeuputuse ööd, aga siiski veel mitte nii hea.
11.03. Uus lumekasukas, seekord kõigest 7 cm. Elame üle. Päike, kussa o-oled!
12.03 Iga öö ikka sajab midagi. Ka täna hommikul uus lumekord aias.
13.03. Mõttetu, igav ja pilves päev. -2.
Lisaks kevadeootusele on ka poliitika ootamatult huvitavaks läinud. Ei teagi enam kumb domineerib, kas kevadeootus või suurisilmi poliitikute susservusser kinu vaatamine. Nii kreisi, et võiks olla naljakas, aga ei ole. Ilmselt paljude meelest ei ole.
Igatahes üks asi peaks juba kindel olema, alates tänasest paistavad olema plusskraadid kuni silmapiirini välja. Saab näha. :)

Kevadetants märtsi moodi.

Kohe kui märts algas, läks külmaks. Mitte just väga, kuid siiski püsivad miinuskraadid. Esimesel märtsil oli näiteks -6,7 ja päeval -2. Kui oled terve veebruari kestel harjunud ärkama sulasolina saatel, siis oli sel reedel lausa kuidagi tühi tunne. Kella kuue ajal hommikul hiirvaikne alevik ja üksik lumehelves aegluubis ninale langemas, enne linna hakkas isegi lund sadama (oli seda nüüd vaja).
Jah, enamuse veebruarist sulas tõepoolest toredasti kuni lõpuni välja.
Mitte just kõige tulemuslikumalt, sest meil, Külmakandis, oldi tänavu talvel lumega helded ja aias lamavad liustikukeeled sulavad kuni aprillini välja. Äärtest juba veidi lubab loota, veebruari viimastel päevadel sulasid isegi talvised lumekupud välja. On tulbininakesi ja isegi krookuseotsakesi näha.
Aga jah, nüüd on see tants pihta hakanud. Kord sulatab, kord külmetab. Pühapäeval oli varjus pluss 3 kuid öösel jälle miinused. Normaalne kevad. Liustikud muudkui taganevad, sest päike keevitab ka läbi jäise õhu.
Tegin nädalavahetusel mõned lihtsamad külvid, osa ootab veel külmatöötluse lõppemist külmikus, osa on sügisest saadik kasvuhoones. Tuleb seekord selline külvikevad.
05.03. öösel tuli maha 15 cm lund ja sadu näikse uljalt jätkuvat. Paistab, et kevadetantsust ei saa mõnda aega eriti asja.
- 2,5, tihe lumesadu, jõulud hellad, aisakellad...