Pilk gigantide suunas.

Varahommikul miinus 10,5. Ilmateade annab lubadusi järsu soojenemise kohta nädala lõpuks. Nu näis.:)
Muidu on eriliste muutusteta. Lund on ikka nii palju, et isegi kui ta päeval kõigest väest sulab, pole seda eriti märgata.
Mõtlesin eile suveplaanide peale. Ega neid palju olegi. Korrastada eesõu, teha majatagune korda, vabaneda ehituseaja viimastest hunnikutest (uskumatu, kuid neid on ikka veel!:) ja tekitada natukene privaatsust. Naabri veranda aknad on meie siseõue poole. Naaber tahab valgust, mina oma siseõue. Naaber on maailma parim naaber ja me oleme isegi koos arutanud, et mida selle vaatemomendiga siis teha. Istuta sinna mõned elupuud ette. Kahjuks ei ole see reaalne, sest talvel katuselt tulev lumi müriseb vaesele puukesele peale, isegi sitketest sirelipoegadest olid kevadeks ainult pilpad järel. Ka lumetõke ei lahendaks asja, sest lõpuks peab see lumi ikka maha tulema. No istuta midagi muud. Mida? Eile siis oligi umbes et Heureka!:) Et kui sinna üldse midagi leiutada, siis peab see olema mõni gigantpüsik. Suvel roheline kardin õiges kohas ja talvel langegu samasse kohta kasvõi mitu tonni lund. Kuna ma neist aga seni hoolega hoidunud olen, siis ei tea ka nende kombeid. Lamanduv gigant oleks õudne. Mööda aeda rõõmsalt levima hakkavat giganti ka ei tahaks. Suurte püsikute omanikud olid kenasti nõuga abiks ja kohe tuli ka pakkumine, et üks heade kommetega kaelus-vaigulill otsib uut kodu. No mis saab mul selle vastu olla.:)
Kõrgust sellel loomakesel on. Eriti meeldis mulle see lause iseloomustusest, et "võttis ploomipuul valguse ära."  Võimas.:)
Muidugi pean ma neile 20-le taimele jälle mingi koha leidma, kes praegu sellel kaelus-vaigulillele broneeritud ruutmeetril resideerivad, kuid midagi ületamatut see ka ei ole.
Noored aiad ongi sellised. Hullud ümbertõstmised, reformid, uudistulnukad. Kindasti tuleb kunagi ka rahulik aeg koos ilusate vaadetega.:)

Teisipäev

Miinus 11,7. Päeval pluss 2,5 varjus. Vahepeal ülekohtuselt sadanud lumi ei ole eilse päeva jooksul ära sulanud. Tänase päeva jooksul siiski sulas tagasi. Muus osas muutusteta. Käin õhtuti aia üle ja loobin ülearu päiksekõrvetuse areaali jäänud tundlikele lund pähe. Lund on.
Kaks ruutmeetrit võrkiiriste ja metsikute tulpide peenart on välja sulanud. Kiviktaimla oli ka puhas. 

Paks valge vaip.

Aprillikuine lumi on kuidagi ülekohtune. Lumi tõi ka tagasihoidliku öise miinuse - kõigest 2,4. Sellegipoolest on nüüd vana lumi ja uus lumi ning kui aus olla, siis midagi rõõmustavat pole.
Elame, näeme. Maikuine lumi oleks veelgi ülekohtusem...juunikuisest rääkimata.

Pühapäevahommikune.

Eile päeval varjulises aianurgas pluss 7-8 ja täna hommikul miinus 12. Nii jõhkrat miinust sel kevadel enam küll ei oodanud. Meie hommikud on viimasel ajal alanud miinus 6-ga. Päeval sulab, kuid väga-väga aegamööda. Lumi loovutab päevas umbes 10-20 cm välja sulanud maapinda. On seitsmes aprill, kuid aed ikka veel paksult lund täis. Eile lõikasin kahte ebajasmiini, mis põõsastest ainsana lume alt välja olid sulanud. Astelpaju peaks ka kärpima. Esimesel lumevabal ruutmeetril on näha palju pisikesi ninaotsakesi, kuid kes nad kõik (peale võrkiiriste) täpselt on, see selgub alles kuu aja pärast. Seal peaks olema märtsikellukesed, tulpide algliike, mõned liiliad ja värvilisi scillasid. Edasi on peenra äärde  tipitud salgakesi uued krookusesordid, mis võiksid teoreetiliselt juba õitseda, kuid võta näpust...neid katab ikka veel paks lumekuhi.
Tubane talveaed on lillehoolikule sellise eriti rõhutatult hilise kevade korral ikka tõeliseks leevenduseks.:) Kuukingad õitsevad metsikult ja cambria sätib täna-homme oma vürtsilõhnalisi "ämblikke" avama. Kaugelt tulnud pisiülane näitas ära oma hapra valge ime, mis meenutab olemuselt veidi laanelille. Tema reisikaaslased epimeedium `Niveum` ja Sebaea thomasii õitsevad ka. Poest toodud liiliasibulad on mullast pealsed välja sirutanud. Rõõm näha, et kuuest potist kolm on eriti vitaalsed. Seekord siis jälle tulemas kevad liiliametsaga toanurgas. :)
Olen püüdnud võrrelda kumb variant liiliatele rohkem sobib, kas kevadel potti, toas õitsema ja suveks peenrasse kosuma või sügisel siivsalt mulda panduna nii nagu peaks. Kui aus olla, siis vahet ei ole. Pigem kaldub sinnapoole, et aia kõige võimsamad sordid kipuvad olema kevadel ostetud (ennast ülihästi tundev hiiglakasvu `Nepal`ja tangode pakist sirgunud imeline oranz tosinaõieline. Ka kõrged elujõulised helekollased on kevadel toodud ). Võibolla on liisk juhtunud sedapidi, et kevadel sai kogemata valitud just need meie kliimasse sobivad elujõulisemad sordid. Ei tea. Millegi konkreetse tõdemiseks on liiga vähe võrdlusmaterjali. Sügisel ostetud trompetid kippusid peale imelist õiesuve järgmisel aastal peenras kiduma. Ei ole nähtavasti nende kliima. Eelmisel sügisel sai küll päris mitu liiliasorti maha pandud. Eks siis suvel ole "tõehetk", et mis ja kuidas.
Kaks asja ka. Hea ja halb. Halb asi on see, et pool neli hakkas paksu jõululund sadama. Hoolimata sellest, et enne oli pluss viis varjus. Saarlaste saadetud, kindel see. Neil sadas juba enne.:)
Hea asi on kaugelt tulnud Epimedium youngianum `Niveum` ainukese õie aroom. Midagi uskumatult peent ja head. Pole tulnud selle pealegi, et epimeediumil ka mingi lõhn võiks olla.  

Tore

Täna hommikul miinus 6,5. Kiviktaimla poolenisti ja ruutmeeter päiksepeenrast on välja sulanud. Täna hakkavad paistma märtsikellukeste ninaotsad. Vähemasti olen sel aastal ära märkinud koha eesaias, kuhu peaks istutama talvise lumekupu ja kuhu lumikellukesed. Need on kõige varem välja sulavad maalapid. Keegi on mingis taimeraamatus poetanud kunagi umbes sellise lause, et võrkiirised õitsevad samal ajal lumikellukestega. Millegipärast on see lause sellest raamatust mulle ainsana meelde jäänud ja nüüd viimaks ometi mitme võrkiiriste sordi õnneliku omanikuna olen sunnitud nentima, et see ei ole mitte nii. Kui lumikelluke lumest pääseb, siis puhkeb ta päikse käes paari päevaga. Võrkiirist valgusta päikesega palju tahad, tema teeb õied ikka siis kui on tema jaoks piisavalt soe.
Aias on endiselt väga palju lund, kuid õnneks pole taimepoed kaugel.:)
Milline kevadlillede pillerkaar neis valitseb...lõhnad, värvid, vormid! Ma peaaegu armusin kobahüatsintidesse. Helesinised kobarhüatsindid nartsissi Tete a Tete puhmikutega vaheldumisi, küll see oli ilus! Kuna värskelt on tulnud müügile kõikvõimalikke liiliaid, siis täiendasin oma pastelset liiliapaletti juba ammu soovitud sortide osas, kes olid `Boogie Voogie` ja  `New Wave`, kuid asja käigus sattusid näppu ka oranz floks, liiliad `Ballroom`, `Conca d Or` ja `Cossover`. Pokumees valis ämblikliilia, keda ma pole varem söandanud meile tuua, ikkagi lõunamaa lill, kuid potis peaks ta olema kenasti kasvatatav. Kuna `Grossoverit`taheti ka rohevahetuses, siis läksin tõin eile ühe veel. Vedas, oli viimane.:)

Murranguline teine aprill

Vahel ei juhtu päevade viisi midagi peale söögiaegade...ja jätkuva lume. Eile oli võimas läbimurre välja kevadesse - õueaia mummid tegid puhastuslennu ära. Kahjuks jäi see endal nägemata, sest koju laekusin alles sügavas õhtus.
Teine oli raketilaadne virtuaalne sööst süvaaianduse suunas. Ainult lugesin ja imestasin, et mida kõike kasvatada saab...
 Paistab, et seisan veel üsna selle nn "mättamaailma" avastamise alguses, nii mitmekesiseid põnevaid taimlisi olevusi on olemas! Mis seal  rääkida, sõrmeotsad ergavad juba ammu roheliselt, kuid kuna lumi ikka veel maas, jääb üle piirduda vaid taimenimekirjadega. :)
Orhideedega tegelikult saab aiahoolik ka mõningase maanduse. Plaanin tsümbiidiumi ja sinikäpa toitesegu uuendada. Uurisin kas minu kõige lähemal resideeruv tuttav hobuseomanik saab tuua veidi selleks vajaminevat algmaterjali. Homme peaks salakaup saabuma ja siis on kogu talveaed valmis suvele vastu minema. Viimane tõrges hiigelkuuking ehitab ka õievart. See käib ikka nii, et mõnda aega odavmüügis kodutuna vegeteerinud kuukingad vajavad taastumiseks umbes kümme kuud.
Kolmas tore asi kuulub imede kilda. Viiulit õpitakse ju teadagi kuidas. Suure valu ja vaevaga, lapsest peale jne. Kuid saab ka teisiti. Tuleb peale viitekümmet viiul kätte võtta, mängima hakata ja jääb üle veel lood sujuvaks lihvida. Igatahes eile hakkas Pokumehe vanaisa viiul häält tegema. Ei, see ei olnud "surev eesel", see oli vaid natukene kohmakavõitu mandoliinipolka. Ja aeglane ka. Õhtupoole tuli teine lugu veel täiesti äratuntavana, vaid mõne komistusega.  Magama jäin viiulihelide saatel.:)
Muidu on päevad ikka enam-vähem ühesugused. Hommikul jätkuvalt miinus 7-9, kuid päevased temperatuurid on tõusnud. Eile oli varjus pluss 2,5 ja täna 3,8, päikse käes on kindlasti rohkem. Võrkiiriste peenar on lume alt väljas. Esialgu peale roheliste ninaotsakeste veel midagi näha ei ole.

Kõikide rituaalide rikkumise päev

Äratus kell neli vana aja järgi. Soojenduskott kukkus küll voodist maha, kuid ei liigutanud ennast vähemalt kümme minutit. Ja kui tema viimaks kööki ilmus, siis oli VÄGA etteheitva näoga.
Kui õue küsis, siis oli VEEL etteheitvama näoga. Love you too...nagu mina neid kellasid keeraks...
Tore, karjalaskepäev...miinus 9, lambad lumes, päevaks lubatakse tuisku, kirdetuult ja lume mitte ärasulamist.
Kohe tahtis minu "kari" jälle tuppa tagasi. Õues oli ikka veel külm ja pime. (Nii vara ei ole ilmselt isegi kuurialune kassipeldik veel avatud.:)
Istusime tühmilt üks ühel pool, teine teisel pool arvutit, arvuti soojenes, ragises, ärkas...tuiutasime üksteist...ja..hmh... rüperaali (on tõesti rõve sõna:). Ahjaa, konservi läheb? Panin sõbrale konservi. "T-tead, söö ise...sa oled üldse...fak, sa ikka tead ka mis kell on, ve?" Härra Tibu naelutas mu viimast korda mentaalselt tooli külge, võngutas saba ja kobis magama.
Hmh...täna ei ole vist mingi eriti tore päev.
Eile oli seevastu kena kevadelõhnaline, päiksevalgusene, varjus pluss 2,5. Hortese traalimine andis kolm uut liiliasorti. (üks kauatahetud madal aasia valge, teine tihedalt pruunitäpistatud valge ja kolmas `African Queeni` varjundites poolkõrge aasia liilia). Ostsin ka pumppudeli, millega orhideedele hommikuudu illusiooni tekitada. Need pealmised juured kipuvad meil ülearu ära kuivama.
Ja õhtul traadiosakonna bändikas, kus mina sulnite pillihelide saatel pärliussi püüdsin heegeldada. Pole see nii lihtne ühti. Vähemalt sai mingisugunegi algus ära tehtud.