Kõikide rituaalide rikkumise päev

Äratus kell neli vana aja järgi. Soojenduskott kukkus küll voodist maha, kuid ei liigutanud ennast vähemalt kümme minutit. Ja kui tema viimaks kööki ilmus, siis oli VÄGA etteheitva näoga.
Kui õue küsis, siis oli VEEL etteheitvama näoga. Love you too...nagu mina neid kellasid keeraks...
Tore, karjalaskepäev...miinus 9, lambad lumes, päevaks lubatakse tuisku, kirdetuult ja lume mitte ärasulamist.
Kohe tahtis minu "kari" jälle tuppa tagasi. Õues oli ikka veel külm ja pime. (Nii vara ei ole ilmselt isegi kuurialune kassipeldik veel avatud.:)
Istusime tühmilt üks ühel pool, teine teisel pool arvutit, arvuti soojenes, ragises, ärkas...tuiutasime üksteist...ja..hmh... rüperaali (on tõesti rõve sõna:). Ahjaa, konservi läheb? Panin sõbrale konservi. "T-tead, söö ise...sa oled üldse...fak, sa ikka tead ka mis kell on, ve?" Härra Tibu naelutas mu viimast korda mentaalselt tooli külge, võngutas saba ja kobis magama.
Hmh...täna ei ole vist mingi eriti tore päev.
Eile oli seevastu kena kevadelõhnaline, päiksevalgusene, varjus pluss 2,5. Hortese traalimine andis kolm uut liiliasorti. (üks kauatahetud madal aasia valge, teine tihedalt pruunitäpistatud valge ja kolmas `African Queeni` varjundites poolkõrge aasia liilia). Ostsin ka pumppudeli, millega orhideedele hommikuudu illusiooni tekitada. Need pealmised juured kipuvad meil ülearu ära kuivama.
Ja õhtul traadiosakonna bändikas, kus mina sulnite pillihelide saatel pärliussi püüdsin heegeldada. Pole see nii lihtne ühti. Vähemalt sai mingisugunegi algus ära tehtud.