Ühtlasi siblisin ka aia üle. Kevadel on see lihtne, sest umbrohtu veel ei ole. Võib öelda, et aias valitseb praegu varakevad. Nagu oleks aprilli algus või umbes nii. Õitsevad esimesed kevadlilled - krookused, talvine lumekupp, lumikellukesed ja võrkiirised. Inventuuri käigus selgus ka igasuguseid huvitavaid asju. Näiteks nagu see, et aediiriste elupaigas on olukord täiesti ok. Ma ei oskagi muud kui lihtsameelselt arvata, et ühed iirised on järelikult õrnemad kui teised. Kahju muidugi sellest kõrbekollasest (`Desert Echo`), aga teist korda ma temaga küll katsetama ei hakka. Selgus ka, et kevadmagun ei ole loojakarja läinud, lihtsalt tuleb veidi hiljem välja. Sama lugu ka amuuri adoonisega, lehehakatus täitsa olemas. Ninad olid välja pistnud ka kõik need loendamatud sibullilled, alates kõikvõimaliku välimusega kobarhüatsintidest ja lõpetades koerahammastega. Ka preeriaküünlad ja zigadenus olid täitsa olemas, rääkimata kõigist neist nartsissidest ja tulpidest!:)...tuleb väga põnev maikuu.:)
Rõõm oli tõdeda, et pisike tupsuke mägisoldanelli on endiselt alles ja et ka pürenee ramonda on täitsa heas konditsioonis. Sügisel nägi ta küll sedamoodi välja, et ega me vist kevadel enam ei ei kohtu.
Viali priimulad on jäädavalt lahkunud. Mitte vähimatki jälge pole neist. Maukleht ka.
Talveks maasse kaevatud potid liiliapoegade ja muu mudruga olid kenasti talvitunud.
Homme asun iiristele uut elupaika ette valmistama, sest ka pisimad tulnukjuurikad on nüüdseks juba kaks suve kosunud ja beebilas hakkab igatepidi kitsaks jääma. Ees on kaks vaba päeva. Häppi.:)
`Golden Yellow`
Viali priimula võib ennast veel ilmutada. Ta hiline ärkaja.
ReplyDeleteEks ma vaikselt uurisin ka seda asja, oleks pungakegi, ta nagu jalalt ära mädanenud ja huumuseks saanud.
DeleteÕnne kui palju, päris tõesti on süda rahul, kui lemmikud on end hästi enne uut hooaega välja puhanud.
ReplyDeleteTartu BA-s kasvab vialii täielikus varjus, õitseb ja kasvab kui mets. Maukleht ei talunud ilmselt eelmist sügis-talvist vihma, aga võrreldes allesolevaga on kadu ju väga väike
Ja milline imeline üllatus, et ka pildi on jutu juures, jutt kohe poole ülevaatlikum
Nojah, ehk siis teisipidi öeldes - mis see iluaiandus ikka muud on kui heade mõtete maha istutamine ja siis hiljem nende tagasi saamine visuaalse vaatemängu näol, kui istutatu on kümme korda suuremaks kasvanud. Metsikult palju positiivseid emotsioone tuleb aiast, ega muidu ei viitsiks ju mässata. :) Teine suur taganttõukaja on uudishimu, et kes sellest seemnest, sibulast, juurikast küll kasvada võiks, mis lõhn tal on, mis omadused, aga suurema laiguna jne?
DeletePildimaterjali koha pealt...eks see vana arvutiköks ole juba aeglaseks jäänud ja siis ei viitsi oodata, millal ta viimaks...Aga kui midagi erilist ja ilus tundub, siis ma ikka pongestan mõne pildi ka.:)
Maukleht on oma päikseõitega nii hinge hakanud, et ostsin juba uue ja üritan sügis-talviste tingimuste osas talle pakkuda seda kuiva ja jahedat. Ehk õnnestub.
DeleteOh kui kaunid krookused! Imearmsad silmad neil :)ja Tricoloril jah nii armas kontrast... See avastamine ja ninade ülelugemine on ikka tore aeg. Avastasin ka eile oma õitsva lumeroosi. Ps. nii tore mõte-heade mõtete maha istutamine :)
ReplyDeleteTänan:)
ReplyDeleteTervitan piltide saabumist! ;-) Väga ilusad kaadrid ja õied. Möönan isekeskis, et ei saa vist kunagi olla liiga palju krookuseid.
ReplyDeleteTänan.:) Jah, sellega täitsa nõus, et krookusi pole tõesti kunagi üleliia.
ReplyDelete