Eile päeval varjulises aianurgas pluss 7-8 ja täna hommikul miinus 12. Nii jõhkrat miinust sel kevadel enam küll ei oodanud. Meie hommikud on viimasel ajal alanud miinus 6-ga. Päeval sulab, kuid väga-väga aegamööda. Lumi loovutab päevas umbes 10-20 cm välja sulanud maapinda. On seitsmes aprill, kuid aed ikka veel paksult lund täis. Eile lõikasin kahte ebajasmiini, mis põõsastest ainsana lume alt välja olid sulanud. Astelpaju peaks ka kärpima. Esimesel lumevabal ruutmeetril on näha palju pisikesi ninaotsakesi, kuid kes nad kõik (peale võrkiiriste) täpselt on, see selgub alles kuu aja pärast. Seal peaks olema märtsikellukesed, tulpide algliike, mõned liiliad ja värvilisi scillasid. Edasi on peenra äärde tipitud salgakesi uued krookusesordid, mis võiksid teoreetiliselt juba õitseda, kuid võta näpust...neid katab ikka veel paks lumekuhi.
Tubane talveaed on lillehoolikule sellise eriti rõhutatult hilise kevade korral ikka tõeliseks leevenduseks.:) Kuukingad õitsevad metsikult ja cambria sätib täna-homme oma vürtsilõhnalisi "ämblikke" avama. Kaugelt tulnud pisiülane näitas ära oma hapra valge ime, mis meenutab olemuselt veidi laanelille. Tema reisikaaslased epimeedium `Niveum` ja Sebaea thomasii õitsevad ka. Poest toodud liiliasibulad on mullast pealsed välja sirutanud. Rõõm näha, et kuuest potist kolm on eriti vitaalsed. Seekord siis jälle tulemas kevad liiliametsaga toanurgas. :)
Olen püüdnud võrrelda kumb variant liiliatele rohkem sobib, kas kevadel potti, toas õitsema ja suveks peenrasse kosuma või sügisel siivsalt mulda panduna nii nagu peaks. Kui aus olla, siis vahet ei ole. Pigem kaldub sinnapoole, et aia kõige võimsamad sordid kipuvad olema kevadel ostetud (ennast ülihästi tundev hiiglakasvu `Nepal`ja tangode pakist sirgunud imeline oranz tosinaõieline. Ka kõrged elujõulised helekollased on kevadel toodud ). Võibolla on liisk juhtunud sedapidi, et kevadel sai kogemata valitud just need meie kliimasse sobivad elujõulisemad sordid. Ei tea. Millegi konkreetse tõdemiseks on liiga vähe võrdlusmaterjali. Sügisel ostetud trompetid kippusid peale imelist õiesuve järgmisel aastal peenras kiduma. Ei ole nähtavasti nende kliima. Eelmisel sügisel sai küll päris mitu liiliasorti maha pandud. Eks siis suvel ole "tõehetk", et mis ja kuidas.
Kaks asja ka. Hea ja halb. Halb asi on see, et pool neli hakkas paksu jõululund sadama. Hoolimata sellest, et enne oli pluss viis varjus. Saarlaste saadetud, kindel see. Neil sadas juba enne.:)
Hea asi on kaugelt tulnud Epimedium youngianum `Niveum` ainukese õie aroom. Midagi uskumatult peent ja head. Pole tulnud selle pealegi, et epimeediumil ka mingi lõhn võiks olla.
Sunday, April 7, 2013
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Aasia hübriidid on alati kindla peale minek, nad on meil kõige vastupidavamad, sest pärinevad nad kõigega harjunud vanematest. VI sordirühm- trompetid ei taha aga niisket sügist, rääkimata talvest. Proovi OT-d, nemad nii kapriissed pole, olgugi, et meile saabumisest pole ka nad sellist talvist paduvihma pidanud üle elama nagu sel aastal. Eks nüüd kevadel paistab, mis neist saanud on.
ReplyDelete