Aiasuved 2013 ja 2014.

2013 sai kindlasti ka aias midagi tehtud, kuid üldpilte peaaegu ei olegi, sest me krunt oli palgijuppe otsast otsani täis ning põhiline vaba aeg kulus raielangi koristamise, kütte koju vedamise ja okste elimineerimisele. Aia areng toimus kõige sellega paralleelselt kuid midagi suuremat ei rajanud ja peenrapilte ka eriti pole. Sügisel sai eesaeda tehtud hostapeenar. Istutasin septembris. Hostade aeg hakkas juba läbi saama kuid pikkus-laius-kõrgus ja värvid olid veel näha ja seega oli neid hea kokku sobitada.

Järgmisel suvel oli ta juba selline.

2013 sai loodud tegelikult ka kolmas eesaia klump ja sinna istutatud pojengid koos bergeeniate ja helmikpööristega, kuid see oli ka kõik. Igal pool olid prussid, propsid ja pakud. Esimene pilt sellest peenrast on 2014 kevadest. Propsihunniku servake ka peale jäänud.

2014 kevadeks olid puiduvirnad juba igale poole ühtlaselt ära jaotunud ja ka eesaia peenardele pääses enam-vähem ligi. Ja sel suvel ei pidanud enam metsa tegema, võis aeda teha.:) Puhkuse ajal võtsingi rajamise ette.
Kõige suuremate muudatuste suvi - 2014.
Maja külje kõrval oli mõttetu maalapike kuhu oli hea igasugust träni ladustada ja see oli üks inetu koht. Koorisin pinnase ära, katsin peenrakangaga ja hakkasin otsast laduma. Kui kõige suuremad kivid paika said, siis võis nn peenhäälestusega (tore sõna tegelikult ju:) tegeleda.
Hea, et sai igast kandist pilti tehtud, praegu on suht sürr vaadata.
Seda, et ämber ka pildi peale jäi, seda märkab muidugi alles arvutis pilte sorteerides.:)

Aga las ta siis olla, neid on siin tegelikult hulgem.:)

Katse suurt pada kompleksi sulandada oli algusest peale viga. Mis ei sobi, see ei sobi mitte.

Esimesed istutused.

Umbes pool suve oli peenrakangas näha, sest kruusa nõrises tasapisi objektile juurde, aga mitte nii kiiresti kui oleks tahtnud.

Piirid on paigas.

Kassile see laamendamine üldse ei meeldinud.

Kui kaamerasilm vasakule ei kõõrita, siis selles nurgakeses on kõik juba vinks-vonks.

Ainuke kena kruusaga kaetud lapike.

Muud peenrad olid eelmise suve ümbertõstmise järel häppid ja elasid oma elu.

Esimesed kivilavaated

.Sügisepoole juba kõik kruusaga kaetud.:)

.

Asjasse puutumatu vahemärkus, aga lihtsalt nii ilus pilt:) Iiristele oli 2014 hea suvi, järgnevad enam mitte nii soodsad.

Ja eksoodijuttu ka. 2014 aasta suvel otsutas Euryops acraeus õitseda. Kolm talve vana taim. Kuid järgnev nn iiri tali kustutas tema eluküünla. Ta sai nii hästi hakkama, et katsetan teda mõnes soojemas nurgakeses kindlasti veel.

Üldpeenar 2014, hollandi jalakas on alles nii väike.:)

2014 kevadine kooslus

2014 sügisepoole

2014 Hollandi jalakas on suvega kasvanud.

Sügis, roog-sinihelmikas on oma õigesse kohta jõudnud.

Aga kevadiste tööde pilte veel. Kui kivila paika sai, siis mõtlesin, et peaks alpikalju tehnikat ka katsetama. Aeg sai otsa, materjal sai otsa ja taimed said otsa, aga esialgseks proovimiseks sellest piisas. 

Kohe oli ka selge, et kui alpitaimed seda elupaigana tunnistavad, siis tuleb seda istutusala suurendada või teha midagi, et ta ei meenutaks hauaküngast.

Väike hauakünka kujuline katsepolügon esimestele põnevatele kivirikele, näsiniintele ja nõmmkannidele.

Mägisibulaid muidugi ka.

Sügiseks on asjad paika loksunud ja künkake näeb päris armas välja.

Kevadel esimesele kruusalapile roheliste pinkide ees istutatud nõmme-liivatee läks õide ja oli sügiseks oma massi kümnekordistanud.

Aiapäkapikk tukub, taimestus kohaneb.

Teiselt poolt ka.

Nagu oleks veel vähe...

Sügisel oli kogunenud materjali, oktoobris oli aega ja nõnda valmis alpikalju II. Sest mägisibulad olid jõuliselt asunud aeda vallutama. Mägitähk talve üle ei elanud. Mägisibulad talvitusid 2014/2015 ideaalselt.

Alguses oli nii...

See on 2009 aasta suvi. Äädikapuu titt sirutas juure läbi poti põhja ja otsustas just sellele kohale paigale jääda. Lõikasin poti katki ja lasin ta lahti. Kuigi see polnud talle hea koht. Mida kõike tollal peenras ka polnud. Kipslill ja gladioolid jne...On suurte lillede katsetamise aeg. Ja üldse katsetamise aeg. Aias on mitmeid päevaliiliaid, palju põõsapoegi ja muud kraami. Hostade vaimustus saab sellel suvel alguse. Blogi ka. Rohkem üldpilte sellest suvest ei ole.

2010 kevadsuvi, kullerkuppude õitsemise aegu. Paraadpeenar on enam-vähem ainuke taimestatud ala ja jugapuu laiutab keset peenart, mis ei olnud talle just kõige sobilikum koht.

Sama vaade, ainult natuke laiemalt. Kuusehekk on veel madal ja nooruke. Krundil on ehitusest jäänud igasuguseid materjalihunnikuid, mida kaamera hoolega väldib ja sellepärast neid  näha ei ole.

Aga paraadpeenras hakkab ruumi väheks jääma ja selle ots on suure hädaga eesõue poole hakanud roomama.

Suve keskpaigas muutub paraadpeenar suhteliselt jungliks. Hmh,  iirise koht siin nüüd küll ei ole. Ilmselt sai "käest ära pandud", sest ruumipuudus oli kohutav.

Tagaplaanil troonib aktiniidia. Sai ikka marju oodatud. Kuni ükskord selgus, et isane, sunnik. Esimesed astilbed ja hollandi jalakas on veel väike ja nunnu. Angervaks ka! Pole ime, et ruumi on vähe..:)

Kuusehekk sirgub tasakesi, aga esimesed kolm aastat olid nad hästi aeglase kasvuga. Pildil on ka selle elupuu poeg, kes lõpuks Ülle juures uue kodu leidis.

Sel suvel sai juurde loodud see pikk kitsas peenrake, sellepärast on teda hästi algusest lõpuni üles võetud.:) Kuuskede ees on iisop ja kastik `Overdam`, eespool on nelgid ja keraslill

Valge mänd `Radiata`kasvab järgneva nelja aastaga nii suureks, et haarab enda alla terve selle peenraotsa. Suhteliselt vitaalne vennike. Pinnas on kuiv liivmuld, valgusolud poolvari. Esiplaanil on roomav forsüütia. 

Jungel mis jungel.

2011. Pokumees ehitab ilusa vaheaia, koerakuudi taha tekkib sel suvel uus peenar, kuhu üritan juurutada aktiniidiapaarikese. Ja topeltõielise ebajasmiini. Nagu hiljem selgus, olid mõlemad tohutu kasvuhimuga ja kolisid edasi suuremasse kodusse.

Ebajasmiin Virginal ja karvane kortsleht. Mida kõike pole kasvatatud.:)

Ikka veel 2011 suvi. Vorme ja lopsakust jagub.  

2011 suvi, katse pergulo peal viinamarja kasvatada. Liiliapeenra sünd.

2011, Hollandi jalakas on veel seal hästi taga. Järgmisel kevadel istutan ta ettepoole.

2012, Vana aktiniidia on maha võetud ja üks selle pistik kolitud vaheaia juurde, pruut ka kõrvale pandud. Olgu neil hää.

2012 oli aia jaoks pöördeline. Esimesed õnnestumised ajasid suurema aiaisu peale. Hostade jaoks oli kolmas suvi ja hostad näitasid oma tõelist ilu. Samas oli ka selgunud mida selles aias saab pidada ja millega pole mõtet pongestada. Sel suvel läks taimevahetus metsiku mühinaga käima. Eriti hea meelega andsin ära suuri ja kutsusin enda juurde väiksemat kasvu tegelasi.

Esimene hostapeenar.

Hostapeenrast saab kolm aastat hiljem epimeediumipeenar, aga esialgu on neil seal voli vohada. Ikka veel katsetused tavaliste päevaliiliatega. Üks on Mars ja teine on ka mingi nimi. Inimene õpib ikka nii aeglaselt. Järgmine suvi on nad kindlasti juba läinud.

Kõrvalaed näikse olevat aia äärde killustikukatte saanud. Täitsa kena kaeda.:)

Sel kevadel istutasin jugapuu peenra serva. Oli see vast rassimine. Aastake veel ja teda poleks keegi enam liigutada jõudnud. Pahandas mis ta pahandas, aga kastsin usinalt ja ainult mõned okkad läksidki pruuniks. 

Astilbed ruulivad. Ees astilbede vahel on elupuu `Rheingold`. Ka see okaspuu ei jää väikeseks ja kasvukiirus on tal pöörane kui hoo sisse saab.

Ikka veel 2012, paraadpeenrasse potsatavad paar hostat ja helmikpöörised. Suuri ja kõrgeid hakkab vähemaks jääma. Eesäär on üsna madal. Kohati. Ikka see iiris! Kas ei leia paremat kohta?

2012 suvi paraadpeenra tagumine pool.

2012, kõik kasvab hästi, ka muru. Muruniiduk annab otsad just siis kui oleks vaja niita. Uut pole veel poest toodud.

2012, liiliapeenra teine suvi. 

2012. Mingisugune vaade hakkab juba tekkima ja huvitav on seda iga kandi pealt üles võtta. Maja äärne kiviala on juba tekkinud, kuid taimi seal ei ole, lihtsalt üks ilusate kivide eksponeerimise koht. Verandal olev kola on ka peale jäänud. Kohe selge pilt, et siidrit tehtud. Kivila kohale kippus kogunema kõik see mis kuskile mujale ei mahtunud.:)

Ja veel.

2012 sügiseks on selge, mida paraadpeenrast tahta. Kõik silmariivajad on esialgu likvideeritud. Vana aktiniidia taustalt on kadunud ja ehk annab `Rheingoldi` ka väiksemaks kärpida. 

jätkub...