Juubelisünnipäevaga peaks olema nii, et kui sa suudad selle algusest lõpuni ära orgunnida, siis oled väärt küll oma aastaarvule nulli taha kirjutama või umbes nii.:)
Tõeline küpsuseksam, ma ütleks.:)
(Ilma Pokumehe ja armsate sõprade abita oleks see olnud väga raske, ehk peaaegu võimatu.)
Natuke meepipraviina ka (oo, mis jumalikke jooke ikka tehakse!) ja selle kena teadmisega ma õhtul magama läksingi, et kõik tore ja mina vanem ja puha. Hommik oli mõnevõrra "kainestav". Leidsin nõudepesumasinast suhkrutoosi (aah!, mis siis laua peal oli? appikene, vist mitte midagi, sest ka teine suhkrutoos oli kommilaua peal rummipudeli varjus.)
Häbenen mehiselt ja luban järgmist lauda paremini silmas pidada. Hmh...vähemalt suhkrutoosi osas...sest laud on tegelikult täitsa pikk...teise otsa väga ei näegi.:)
Aga muidu...tohutult palju ilusaid emotsioone...bänd ja üldse...nüüh, nii ilus oli.:)
Futuunistuste fondi osas suured soojad tänud kõigile toetajaile.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Laual oli mesi, tunduvalt tervislikum kraam. Suhkru puudumise põdemine sellise rikkaliku laua katmise järel on küll mõttetu :)
ReplyDeleteVäga tore koosviibimine oli. Usun, et ka kõht mäletab kõike head kraami veel kaua.
Aitähh!
Junekas