Kartulivorst on pokude kõige vanem traditsioon.
Esimest korda tegime kartulivorsti Läänemere talvel. Priisle poe plastmassiletist leidsime plastmassist lehtrilaadse asja, mis on mõeldud jumal teab milleks, kuid kõlbab ideaalselt vorsti toppimiseks. Mäletan, et üürikorteri harjavars jäi 20 cm lühemaks ja sellest sai vorstipulga.:)
Mõnusalt vanaaegne tegevus ja pole verega mäkerdamist. Muidugi, kui kogused väga suureks ei lähe, aga sel aastal on erand.
Sedakorda sai nii laialt kätte võetud, et soolikad (25m)lõppesid otsa. Paistab, et tuleb veel kallil jõulueelsel ajal "jahile" minna. Omamoodi huvitav ka - palju on reaalset võimalust enne jõulu vorstisoolikaid leida?
Täna on kaheksa kraadi külma, eelmise nädala temperatuurid jäid vahelduva eduga 10-14 miinuskraadi piiresse. Täna on koolivaheaja esimene päev. Ees on kaks vaba nädalat.:)
Mu karvane äratuskell tegi täna kõik trikid ära (tõi prillid voodisse, tallas teravate käppadega selja peal, ajas vurrud näkku), aga ma ei viitsinud veel tõusta. Vaba päev ikkagi. Härra Tibu kössitas padja kõrvale kerasse ja otsustas valida ootamise taktika. 15 cm kauguselt oli hiigla hästi kuulda kuidas kassi kõht koriseb, ei no tore äratus!:)
Ohjah, eks siis tuleb kargud alla ajada kui kellegi kõht juba sedaviisi nurrab.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment