Ikka sula

Sula on talvisel ajal mu lemmikdimensioon. Sulaga hakkab mets lõhnama ja verandal ilmub lume alt välja igasugu imelikke asju (muruniiduk, kiiktool, aiakindad jne).
Sula puhastab katused lumest, vajutab lahtise valge krudiseva olluse kindlaks teerajaks ja moondab vatja pinnakatte ühtlaseks monoliidiks...mida hiljem saab plokkideks saagida...irw:)
Praktilise inimesena ei mahu mulle lihtsalt pähe, et neid sadu tonne seda taevast alla sadanud materjali ei saa mitte millekski kasutada ja see tuleb lihtsalt ära kannatada kuni ta ON. Hobust ei viitsi teha, aga see jäämaja mõte on nii ahvatlev. Hmh, aga ma pean siis vaba päeva võtma, sest peale tööd läheb ju kohe pimedaks. :):):)
Uus eesti film "Lumekuninganna" oli hea. Teist korda ma seda ei vaataks, kuid osatäitjate lihtne mäng, palju kujundeid, kummaline ähmane ja pisut väändunud maailm...justnagu läbi jää vaadates. Mulle meeldis. Ja see toas uisutamine, jääplokkidest sein...leping külmaga.
Njah, misse talv ikka muud on kui lume rookimine, teleka ees kössutamine ja raamatute lugemine. Raamatukogu viimane saak oli kehv ja sellest pole midagi rääkida, aga
Troonide mängu viimane raamat jätkab stoorit raugematu hooga ja endise köitvusega. Mõnevõrra tunnetatav oli midagi haripunkti taolist. Sündmused on saavutanud servalseisu ja edasi suunduvad kõik selle maailma tegelased mingisuguse pöördumatu ainult kirjanikule teada oleva LÕPU poole. Huvitav milline see on?
Ja huvitav kas see jõuab kätte triloogia kuuendas, üheksandas või viieteistkümnendas raamatus? Ei, minugipoolest. Olgu või viieteistkümnendas, sest lugu on lugemist väärt. Sõna "häilima" on hakatud samuti mõistlikult kasutama. Kõigest ainult kahel korral.:)