Niisugune on viimane vaip. Varem ei ole läbinisti valgete toonidega mänginud, aga tulemus on niisugune täiesti eriline. Elevandiluu, sellest toon heledam ja siis veel heledam ning helehalli naaritsa ribasid vahele. Naarits viskab väga mõnusat varju ja muudab struktuuri kuidagi luksuslikuks. Sisustusajakirjade fotodel heidetakse sellise vaiba peale hooletu elegantsiga pärlmutriseid pärlikeesid, valgeid salle, pitskindaid ja...oh, kust võtta küll valget kassi.:)
Kui täna on valgust, teen selle pildi ära.
Endiselt teeb rõõmu madal profiil temperatuuride osas. Hetkel õues miinus 7. Alla kümnese külmaga pole vaja iga päev kütta.
Kui vaadata ajas tagasi, siis eelmise aasta jaanuar oli täiesti jube. Pikad perioodid kus pakane miinus 20 ja rohkemgi. Veebruar, mis järgnes, polnud sugugi soojem.
Praegu aga lubab ilmajaam lahkelt kahenädalast sulaperioodi. Puhas kingitus, ma ütlen.:)
Kassid on lõplikult sõbrunenud. Seljad koos veel ei magata, aga kurjavõitu kes-keda kaklusmängud on asendunud lõbusate tagaajamise- ja maadlusmängudega.
See tähendab seda, et Härra Tibu kihutab saba sorgus teed valimata käppade häälekal padinal ja kurr-murr-nurr häälitsedes köögist tuppa ja libiseb kummuti nurga taha saaki varitsema. Proua Muri järgneb talle hääletult nagu vaenlase vari. Strateegilises punktis jäävad mõlemad ennast võimalikult täis puhudes üksteisele silma jõllitama. Sabad peavad tingimata vonklema. Sellele järgneb maadlus, kus kondid kolisevad, vaibad rulluvad ja kergem mööbel ümber paiskub. Tibu rassib vaikselt, Muri lõriseb ja susiseb nagu raevunud harpüia.
Tubane elu ka lähendab - poleeritakse üksteise kasukaid, vahetatakse põnevamaid magamiskohti ja Härra Tibu käib etteheitva näoga kastis proua sitale peale kraapimas. Selles mõttes on omapärane, et ülipeen Muri ei pane liiaks korduvkasutusega kassiliiva kasutamist kuid lihtsama ellusuhtumisega Tibu asjatab alati õues. Paistab, et see kastivärk on tema jaoks üks ropp komme, mis võiks täiesti olemata olla. :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment