Wednesday, December 11, 2013

Sula I

Kuna mõnda aega maas püsinud lumekate ja miinuskraadid on jätnud mulje saabunud talvest, siis võiks tänase nähtuse nimetada esimeseks sulaks. Ja ikka see vanarahvatarkus, et peale tuisku tuleb sula. Eile koju sõita polnud just lustiline. Tee oli ilgelt libe ja lund tagus tuuleklaasi täis. Õnneks sõitis autorongi esimene auto 70-80-ga ja see kiirus oli niisuguste teeolude jaoks üsna ok. Tee keskel olevad rasvased lumevaalud ei kehutanud kedagi ka möödasõitu tegema.
Õhtul oli auto paksu lume alla mattunud, kujutasin ette kuidas ma seda hommikul välja kaevan. Hommikul oli tadaa!:) - istu sisse, hakka sõitma. Pluss 3, kõik solises, sulas ja maantee mõnusalt puhas. On ka talvel häid hommikuid.:)
Kuna praegu trükitakse tohutul hulgal raamatuid ja umbes pool sellest ei kõlba lugeda, siis on iga hea raamat nagu pahnast leitud juveel. Praegu on mul üks selline kodus ja soovitan soojalt paljulugejatele "Kullaläige", Rose Treman.
Perekond Blackstone kolib Inglismaalt Uus-Meremaale, kus XIX sajandi teisel poolel puhkes kullapalavik. Ümberasujad omandavad Lõunasaarel maatüki, lootes seal uuesti alustada.
Kerge kiiksuga lihtne mees Joseph pole oma haritud noorikule kunagi rääkinud tumedast teost minevikus, mis oli ühtlasi ka emigreerumise põhjuseks. Paraku ei tule Josephi uuest kenast elust midagi välja, sest Uus-Meremaa karmi loodust tundmata teeb perepea iseenese tarkusest ühe vea teise järel. Valesse kohta ehitatud savionn mattub lumetormis üleni lume alla ning kukub umbes raamatu keskel täitsa kokku. Ootamatult sütitab oma maatükil ojast leitud vähene kullaliiv Josephis ereda rikastumissoovi. Mees jätab majapidamise Harrieti ja oma ema õlule ning rändab tõelisse kullaleiupiirkonda saare läänerannikul. Ent kuld ei too Josephile loodetud rikkust ega õnne.  Õigemini on viga mehes endas. Minevik painab ja mees teeb ühe vale valiku teise järel, sattudes hiljem seetõttu ka teiste kullaotsijate põlguse alla.
Harriet lõpetab majapidamise ja siseneb ohte ning kõnnumaad trotsides samuti kullaotsijate maailma. Harriet peab kullaväljadelt üles leidma kaks inimest. Kohtudes taas Josephiga, mõistab ta, et abielu selle mehega oli äpardus ja ta võtab end vabaks. Teise inimese leidmine on keerulisem, kuid see lapsele antud lubadus kohustab...Harriet on ainus, kes saab seda täita. Muuhulgas leiab kohanemisvõimeline naine üsna poolkogemata kõik mida oli kogu aeg elult lootnud. Lühikokkuvõttes võiks täheldada naisteka tunnusjooni, kuid reaalis on tegu väga heas keeles ja köitva romaaniga. Soovitan soojalt.:)

2 comments:

  1. Kogu lumi selleks korraks jälle läinud, jõulud saabuvad oma palmide alla :)
    Mulle on viimasel ajal kätte juhtunud just head raamatud, ei oskagi pärimat nimetada. Eile lõpetasin V.Hislopi "Saare" (samanimeline on varem ka R.Merle`lt ilmunud). See esimene on jutustus ühe perekonna elust läbi mitme põlvkonna. Tegelikult väärivad lugemist mõlemad.

    ReplyDelete
  2. Jah, palmid, varsti võibolla tõesti.:) Tänan, V. Hislopi "Saare" panen kõrva taha. R. Merlel oli ka teine hea raamat "Kaitstud mehed".

    ReplyDelete