Arvestatav lumekate aias ja miinus 8 kraadi külma.
Lõim on poomile keritud, kuid tüütu täppisnakitsemine ootab veel ees. Seekord käärisin 20 meetri asemel 30. Iga aasta on üks ja sama jama, et lõim saab liiga ruttu otsa.:)
See aasta on kudumise suhtes üsna laisik oldud. Tavaliselt kulub aastas kaks lõime, see aasta ainult üks. Pöördvõrdeline aia suurenemisega või?:)
Vaibategu on üks tore tegevus, et kui tükk aega telgede manu pole saanud, siis hakkavad näpud lausa sügelema. Kuid päris kindlalt läheb veel üks nädalavahetus niietamise ja soastamise peale, sest lambivalgel on seda nadi teha, aga päevavalget on meil siin vaid loetud tunnid. Nujaa, jälle reeglite rikkumine, sest vanarahvas tõi teljed tuppa alles küünlapäeva paiku, aga mina ei võtagi neid kunagi lahti.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Mu meelest on kangakudumine võrreldav raketiteadusega :)
ReplyDeleteAga varsti tuleb ju pikk töökeelu periood
Kusjuures ei ole raketiteadus. Teen seda kõige lihtsamat, proosalisemat, vajalikku - kaltsuvaipu. See ei ole. Teoreetiliselt saab kiritelgedega teha kõiki kangaliike, kuid kuna vajadust pole, siis pole isegi uurinud, kuidas või mis. Tööks seda isegi ei nimetaks, puhas lõbu pigem...jah, ootan minagi pikisilmi töökeelu aega, et riigitöölt ära koduste tegemiste juurde pääseda.?:)
ReplyDeleteKüsimärk mu kommentaari lõpus on anomaalne nähtus ja palun temast mitte välja teha, ennekohvine näpukas:)
ReplyDeleteOn ikka mõnus, kui on olemas tuba, kuhu vahepeal pooleliolevad asjad rahulikult jätta saab. Mul on küll suur maja, aga selline koht kahjuks täitsa puudu, ehitades ei taibanud sellistele asjadele mõelda.
ReplyDeleteKaltsukate kudumine (kerimisest ja lõikamisest rääkimata:) tekitab hullult pudi ja tolmu. See on väga veenev põhjus, miks teljed oma toa said.:)
ReplyDelete