Külmalt külmast külmani.

Püsivalt hommikuti miinus 6-10. Maa on olnud külmunud ja aiateibad härmas. Mõned päevad oli ka päikest.
Päike käib nii madalalt, et siis kui mina koju jõuan tegeleb too juba loojumisega.
Midagi toredat selles kõiges muidugi ei ole, kuid õnneks pole ka kevaded kunagi saabumata jäänud.:)
Täna tuli lumi maha. Maailm muutus umbes nelja tunniga väga valgeks ja puhtaks. Tänavatel lõpetati kihutamine, kõik sõitsid ettevaatlikult ja hoidsid pikivahet 40-50, Järvevana teel 60-70 ja Sakku 70-80.
Enne oli sadanud jäidet ning selle peale mätsis lund. Kõik see sobis omavahel hästi kokku ja tee oli kohutavalt libe. Kogu linnas polnud näha ühtegi teedepuhastusmasinat, sest talv tuleb meil alati ootamatult. Maal ka mitte. Üksteise tagumikus enam ei sõidetud ja autorongist möödasõitu üritas ainult üks poisike. Õnneks võitis mõistus. Oli äärmiselt õpetlik kõrvalt vaadata, mida lihtne möödasõidu alustaminegi väga libeda teega kaasa toob. Õhtul miinus 3 kraadi ja lumi on maas.
Kui elukogenud Härra Tibu kadus lumisesse aeda nagu nuga võisse, siis Bondil oli see elu esimene lumi. Peale pikka päevamagamist astuti unisena õue ja verandatrepil pandi kerele ikka selline pidur peale, et oleksin justnagu isegi kriiksu kuulnud.:)
Edasi oli puhas huumor. Vahtisime mõlemad akna peal ja kõhistasime teise kimbatuse üle. Seda oli ikka pä-äris palju. Mis mõttes on kõik selline...teistmoodi? Teie tegite või? (juurdlev pilk seljataha) Issand, siia vajub ju sisse ka! Vastik! (käpavõdistusetendus kõigi nelja käpaga). Aga kõik need tuttavad kohad, nagu oleks ja nagu ei ole ka...Bond imestas päris tükk aega neid uusi maastikke. Seda oli ilus vaadata -süsimust väike kiskjaloom lumevalgel sumpamas.