Kakerdaja raba.

Reede hommikul otsisin majapidamisest kokku mehise hunniku talveriideid ja siis me panime need kõik selga. (Jube jama ka kui poole tee peal külm hakkab.) Igaks juhuks lisasin veel sooja kahemeetrise taskutega salli.

Ilm oli talve kohta tegelikult parim mis olla sai - midagi ei sadanud, puudusid tuisk, pussnugased jäätuuled ja verd tarretama panev pakane. Külma miinus kuus, mis rabas miinus kolmeni taandus. Kümne paiku tõusis poolde taevasse unine rahulik päike, mis hakkas kõike väga kauniks sätendama. Jõudsime hea Teejuhi lahkel juhatusel rabaservale ja asusime seiklema. Mitte nüüd nii otseselt vaid pigem oli see seiklus hea vaatemängu austajatele, sest talvine raba on ikka vägaväga ilus. Kõigi nende minikasvuliste bonsaimändide, kõrvus tasakesi umiseva rabavaikuse, päikeses hiilgavate tarnamätaste, piiritute siniste taevaste ja igal käänakul avanevate vaadetega. See oli võrratu rännak kuni "elevantide pesakastideni" ja tagasi, sest järvest edasi oleks juba kummikuid vaja olnud.

Kaks vaimustunud varju kesk raba.

Pärast tegid mehed RMK lõkkeplatsil tule üles, Teejuhi suurest korvist hakkas välja tulema igasuguseid jõuluimesid, viimased olid igatahes rosmariinikartulid, jooke jagus "Valhallast" kuni kuuma mahlani ja seal siis sai heas seltskonnas järelejäänud talvepäeva nauditud. Ka koduteel paistis autoaknast võrratuid vaateid. Peale nelja hakkas päike üsna kiirelt madalale vajuma ja koju jõudsime juba sügavas videvikus. 

Suur tänu korraldajale ja kõigile kes kohal olid.:)