Peale 20 kraadist pakast (õnneks jagus seda vaid lühikest aega) on kogu lumi kenasti ära sulanud ja elukesel pole väga vigagi. Sain orhideede jaoks üle hulga aja vihmavett ammutada ja kütet kulub sümpaatselt vähe.
Karvikute suhete arengut on huvitav kõrvalt vaadata. Kui varem oli Bond äärmiselt õuelemb ja küsis igal võimalusel välja, siis peale pakasekõrvetusi hakkab temagi normaalse kassi moodi minema. Seisab rohkem toas, armastab kaminatuld ja tuleb õuest enamasti iga teise kutsumise peale.
Imestame mõlemad jätkuvalt kui avala ja armsa iseloomuga kass ta on. Isegi kade Tibu on leebunud. Ei saa ju olla turris sellise olevuse peale, kes võtab sind alati vastu rõõmsa mrmrnrr!-ga (Nii tore, et sa tulid!:) ja põsepaidega (Sa oled mõnna!:). Ka emand Muriga vahetab Bond tseremoniaalsusi, kuid ettevaatlikumalt või pigem eemalt. Muri vaatab poisikest nüüd juba päris hea pilguga (pole kaua löönud). Vahetevahel püüab ta Bondiga isegi mängida, kuid Muri mängud võivad sujuvalt murdmiseks, lõugamiseks või sülitamiseks üle minna. Peale paari nõelapadjaembust hoidub Bond Muriga igasugusest maadlusest.
Öösel tuli vihmapilvede vahelt välja täiskuu ja teed muutusid väga libedaks. Täna on päike. Jee.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment