Märksõnadeks külmalaine ja päiksevarjutus.
Külmalaine algas sellega, et eile hommikul oli meil miinus 8,5 kraadi asemel pluss 0,8 ja täna hommikul on 3,8. Kui päevast päiksekütet ei tule, siis on külmal kombeks koguneda ja ilmselt on järgmine hommik veel külmem. Aga kuna mullast pole ükski ninake liiga vara välja roninud, siis on aednik rahulik. Minu poolest võib isegi lund tulla, krookused kannatavad selle välja ja teisi õitsejaid veel pole.
Sellegipoolest on päriskevad vaieldamatult käes. Eile hommikul ärkasin veel ühe veidi kummalise kevadekuulutaja peale - näib, et tema bioloogiline kell ei kannatanud enam oodata.
Ärkasin poole viie paiku varahommikul selle peale, et umbes paari meetri kaugusel voodist tilkus midagi põrandale. Murelik pilk lakke ja õue tuvastas, et ootamatu õueniiskuse tuppa sattumisega tegu ei ole. Samal ajal kostis tilkumise hääl rõõmsalt edasi. Asusin kuulmise järgi heliallikat kindlaks tegema ja jõudsin kummutini. Kummuti peal olid orhideepotid, kübarakarp ja kõrvits. Kõrvits oli koputades kõva, kübarakarbid ei leki kunagi ja orhideede ümbrispotid ka kenasti terved. Aga ikka tilkus. Nonii! Kui ma aga kõrvitsat nn profiilis nägin, siis oli asi selge. Kõrvitsa seinapoolne külg oli alustanud plastilist valgumist üle kummuti ääre nagu Dali kellad ja sealt see tilkumine kostiski.
Kevadel hakkavad seemned kõrvitsa sees idanema, lõhuvad kudesid ja need lähevad mädanema. Kest laguneb koost, et lasta "tibud" päevavalgele.
Eilne päiksevarjutus tekitas tööl palju elevust ja tume klaasitükk käis käest kätte. See pole just tavaline, et kuu päikse ära varjab.
Õhtul oli Huvikeskuse juures Bridžiklubi. Väga tänuväärne, et keegi ometi ka meie kandis asja kätte on võtnud. Muide, kui keegi tahab mängima õppida, siis nii mäng kui koolitus toimub reedeti kell 18:30 Saku Huvikeskuses, ruum 301 ja kõik bridzihuvilised on teretulnud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
oo jaa, need kevadesse ununenud kõrvitsad :) meil oli ikka nii pilves, et ka suurima otsimise peale ma midagi vaadeldavat ei leidnud :( loomulikult jäi ka superkuu etendus samal põhjusel ära aga selle virmaliste elamuse taustal pole isegi kahju :)
ReplyDeleteOh, kui mitmel aastal olen oma kõrvitsatest samamoodi ilma jäänud. Eelmisel aastal aga kingiti mulle üks kõrvits, kes pidas vastu kapi otsas vaat et suve lõpuni ja oleks kauemgi pidanud - ma lihtsalt tarvitasin ta enne ära. Avades selgus ka põhjus - tema sees polnud ühtegi seemet. Muidu mõnus mahlane lihakõrvits. Kui ma vaid ta nime teada saaks, andja ise ka ei teadnud ...
ReplyDeleteMulle hakkab tunduma, et peaks ise sel aastal paar kõrvitsaseemet sõnnikuhunnikusse torkama. Purgikõrvits, nagu muudki marineeritud asjad, mulle ei maitse, aga olen enda jaoks avastanud kõrvitsapüreesupi, hea lihtne alla libistada ja maitsev ka.
ReplyDeleteIlusat õitsvat kevadet!
ReplyDeleteA kõrvits, mida ei jõua ära süüa, pane riivitult või kergelt hautatult ja püreestatult sügavkülma, ei mingit tilkumist :)
Sügavkülmamõte on tõesti hea. Tänan.:)
ReplyDelete