Palderjan.

Enne kui kevad päriselt kanda hakkab kinnitama, veel üks talvine kassilugu.
Seoses pisiBondi majjatulekuga hakkas Härra Tibu hoomama, et noormehe kõrval on ta tegekult vana ja tark kass, ning omandas selle väljendamiseks mõned täiesti uued näoilmed ja väärikusenivoo. See leiab kasutust näiteks siis kui näiteks mõni külaline mõtleb, et näe kass, ma lähen teen talle pai. Kass ei hakka aga peaga puksima ja nurruma, nagu nad tavaliselt teevad, vaid jääb istuma nagu nui, tõstab oma liikumatu gnoomipilgu külalise näole ja vaatab tollele otse silma kuni külalisel imelik hakkab.
Kui ma end raamatuga pessa sätin ning Tibu seltsiks kutsun, siis teeb ta sellise näo, nagu Ameerika president, kellele Suurbritannia trooni pakutakse ja kobib oma "kinnisvarale" magama. Või keerab selja. Oleneb tujust. Põhiline on mitte väärikust kaotada. Vahel jälle on ta hopsti kohal ja plaasterdub ilma mingeid nägusid tegemata.
Teise käiguna võttis ta kätte, ronis ülemisele korrusele ja keeras Mamma ümber sõrme. Nüüd on nii, et kui kassil on igav ja meie ei viitsi tema iga kometi peale reageerida, siis läheb Tibu üles. Ma ei tea täpselt mis ta seal teeb, aga varsti hakkab ülevalt kostma kobinat ja Mamma tuleb koos kassiga alla "No mis Valgekäpp tahab? Kas sul pole juua või? Tahad sa õue? Ei taha õue? Süüa sul ju on...Aha, mänguasi kadus ära või? KUULGE, kassi mänguasi on kadunud!!!" Kui meie ei aktiveeru, siis võtab Mamma harjavarre ja vaatab kapialused läbi kuni nad selle mänguasja ükskord kätte leiavad ja siis on rahu majas. Teinekord jälle ei ole ka ja siis nad sehkendavad kahekesi tükk aega köögis ja esikus.
Ükskord talvel juhtus jälle nii, et kassil olla ilmselt taas igav olnud ja Mamma apartementi meelelahutust otsima minnes komistas Härra Tibu ülimeeldivalt lõhnava paberkoti peale (millele oli peale kirjutatud Palderjan). Võibolla ehk lausa just ei komistanud ka, ehk oli see lihtsalt lauale ununenud, aga mida võib üks kass elult veel tahta...Tibu tassis saagi laialt naeratades alla ning pani maha. Proua Muri ja Bond astusid ilmselt ka ligi. Kui mina töölt koju jõudsin oli pidu täies hoos. Kott lõhki kistud, põrand juurikapudi täis ja kõik kolm kassi laksu all, Bond püüdis õnnelikult kurisedes saapasse pugeda, Tibu püherdas kortsu sõidetud vaipadel ning muidu nii väärikas Proua Muri sõitis heatujuliselt poole trepi pealt alla nii, et kondid kolisesid. See kõik oli hullult naljakas, kuni Tibu ja Muri kiskuma läksid nagu purjus ahvid.
Mamma palderjanivarudega oli selleks korraks ka ühel pool.