Laupäeval sain teada mis tunne võib olla talisuplejal. Omavahel öeldes, olin siiralt imestunud(!). Vesi polnud üldse jäine nagu oleks võinud eeldada ja ka pärast ei hakanud külm. Edaspidi võib täitsa mõelda...Aga sellest ei tahtnud ma rääkida....
Kukkusin laupäevaste seikluste raames natuke jõkke ja läbisin ülejäänud matkaraja poolmärjana (vööst saadik) ning huvitavalt lirtsuvate kummikutega. Ja üldse...väga superäge nädalavahetus, tänud korraldajatiimile!:) Kasvõi juba see peokoht kõigi nende huvitavate palkmajade rägastiku ja seelikusaba järele napsava valvehanega, hobuste uudishimulikud koonud jne...Linlane saab ju nii harva maale.
Õhtul oli seal pöörane pidu, kus iga...hmh...daam võis enda sees elava eluka vabaks lasta. Sellise, kes armastab kilinaid, kulinaid, sära ja ehteid. Oi, me sääl möirateli, oi-möirateli...Kristallid, kauniskivid, briljandid, hõbepaber, nikkel ja melchior, kõik ruulis. Mida paljudam, seda ägedam ja keegi ei öelnud, et "Fui, sul ei sobi need ühe käe sõrmused ju üldse teise käe omadega kokku!" Kellel glamuuri vajaka jäi, sellele lasti pihustist litreid lisaks. Prognoositavalt peaks peale seda vähemalt aasta aega hea rahulik olla olema, sai kogunenud kasutamata edevuse põhjani välja elada.:)
Nädalavahetuse ilmad olid mahedad, umbes pluss 8 ja pühapäeval ka osalise päikesega. Õhtul kiskus uuesti vihmaks, mis nädala alguses sujuvalt jätkus. Ninakesed olid jälle sentimeetri võrra kasvanud, nüüd on ka koerahammaste otsakesed väljas ja meie tänava kuldnokad kudistasid oma pesakastide juures.
Haneparved saabuvad üksteise järel.
Minu meelest on selle aasta kevad nüüd vaid nädala võrra ees. Kesknädala paiku said õitsemisvalmis ka krookused Ruby Giant ja Golden Yellow. Oleks vaid päikest...
Eile käisin Kristiine Aianduskeskuses. Jah, esimest päeva lahti.:)
Uurisin kuidas mättalised seal ka talvitunud olid. Pean nentima, et hästi. Minu peenras on maukleht kutu, aga seal näis olevat saatus armulisem olnud. Ostma enam ei hakanud. Las tema siis olla...
Käe külge hakkasid mõned potid mägisibulatega (kasin kevadpäike on neid juba värvima hakanud), mis sest, et nimetud. aga nad nägid ikka väga põnevad välja.:)
Külakostiks võtsin vastaklehise kiviriku, millel olid juba õied ka peal (kodus meil veel ei õitse, eks linnas ole soojem) ja õhtul oli aiaekskursioon koos sooja vastuvõtuga ühes uhkes vanas aias Linnu teel. Küll oli seal vaatamist ja uudistamist...Ja millised okaspuud!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
huvitaval kombel võime meie siin lõunas väga rahulikult talvenuru edasi lasta, ninakesed on ehk õige pisut veninud, muidu paigal, mis paigal elik mingist kevade endast ees olemisest pole enam juttugi :)
ReplyDeleteKui nii edasi läheb, siis hakkab see tunne ka mulle peale tulema.:) Tallinnas ja mere ääres on soojem ja nende ninakesed on pikemad, õisigi rohkem.
ReplyDeleteNojah, ega muud polegi vaja kui sooje ilmu ja päikest, siis ühtlustub kõik.
Meil ka veel peaaegu talvine vaikelu. Aga labidaid peab vist teritama küll hakkama.
ReplyDeleteSee tundmatu olen mina, Muhedik
ReplyDeleteUhke pidu :)
ReplyDeleteNojah kui meri vaba, siis ongi teil soojem või kevadem :) Kristiines oleks küll jõlkuda tahtnud, eks ma pean omakandi puukoole pidi kolistama hakkama.
Mul on kevad, see õuetöö kevad alanud, valget aega ka tunnikese rohkem juba.
Kes enne jyripäeva suplemas käib, pysib terve aasta terve nagu raudpurikas!
ReplyDeleteAhh, helmed, litrid, pidu... (ohkab ja läheb labidat teritama)
Kui selle supluse oleks saanud ühildada saunaga, oleks ma suisa kade olnud! Minu ninad on ette näidatud ja vist tekitavad suisa kahtlusi, kas on ehtsad. Kinnitan, et no on küll! :)
ReplyDelete