Pilti teha ja kirjutada pole eriti aega polnud, aga aias on kogu aeg midagi uut. Õied avas Itaalia ebahüatsint, kes on äärmiselt tagasihoidlik, väga aeglaselt paljuneb ja kelle olemasolu ma aeg-ajalt ära unustan. Peabki ükskord ta sealt liiliate vahelt välja õngitsema ja sellisesse kohta istutama kus teda ka paremini näha on.
Kohe alustab õitsemist puispojeng, kes on viie aastaga sirgunud sõstrapõõsa suuruseks ja sirgub ilmselt veelgi. Ega ei jäägi muud üle kui tema aina laieneva saba alt muud aiarahvast ära korjata, aga ta on oma vallutatud kohta väärt. Iga viimase kui tollini.:)
Õisi hakkab näitama anomaalne pojeng, hispaania ebahüatsindid lähevad lahti, tuule poolt pikali lükatud vääris-lõokannus on püsti upitatud, ära lohutatud ja hakkab ka varsti õitsema.
Seiklused siniste moonidega on lõpusirgel. Küll on otsitud nende taimedele sobivat kohta aga ikka läks midagi nihu - kord nullis ürituse juurte alt läbikihutanud mutt, siis ei meeldinud taimele mulla koostis ja lõpuks saatis Milda juurest toodud seemenid edu. Külvasin otse peenrasse. Taimed idanesid hästi kuid kidusid 2 suve. Siis segasin kokku savi ja head kasvuhoonemulda ning sooritasin eelmisel suvel ettevaatlikult keerulise mullavahetuse rituaali. Ja ennäe imet! Siniste moonide kandis kerkib nüüd lausa mitu õiepunga.:)
Parukliilia on visanud korralikult kõrgust, jämedust ka. Täitsa huvitav mis sealt ükskord välja tuleb.:)
Mägisibulanupsud on juured alla ajanud ja ega vist pikemalt polegi mõtet neid kastides hoida. Hakkan neid ükshaaval aeda lahti laskma. Saab alpikalju otsa ära lõpetada. See viimane 50 cm ootabki puhtalt ainult mägisibulate taga.
Põgusalt ka eelmisest pühapäevast, kus sai poja koolilõpu aktusel käidud.
Üritus toimus Tartu Botaanikaaias. Võib ette kujutada paadunud aiahoolikut esimest korda kohtumas TBA kiviktaimla amfiteatriga.:) Jiihaah!!!:D
Värsked veatute lehtedega hostad, epimeediumid, rodod, kuldkingad, kõrrelised, kivilataimed ja mis kõik veel kõigi nende uhkete kivide vahel, peal ja ümber...
See on absoluutselt täiesti imeline koht. Nägin ka ühte tuttavat kaderohu mättakest.:)
On suur rõõm järgmine laupäev sinna tagasi tulla.
Aga nagu topeltine pikselöök, tabas meid sellel üritusel ootamatult rodondus. NII palju oivalist lõhnavat kollast ja värsket mahedat oranzi kõrvuti! Oli see vast elamus! Palju neid just aeda ei mahu, aga kollase ja jaapani rodo peaks ära mahutama küll ja pole tähtis, kuhu, aga nad tulevad. Oeh, see kollane ju veel lõhnab ka...
Õnneks sain Järvseljalt kohe ka esmaabi uue nakkuse leevenduseks ja laupäeval saan Tartus oma vägatahetud taimed kätte.
Ei ole aiahooliku elu kerge, ei ole...
Aga nii kaifkaifkaif.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No kui Sa ülehomse ka veel BA-s veedad, hakkad suuremat aeda otsima :). Seal seda suurt ja väärt varandust jagub.
ReplyDeleteA kuidas siis nii, et esimest korda? Patuasi, see peaks olema iga-aastane palverännak :)
Jajah, BA võib saatuslikuks saada ja see on koht mille üle Tarlane (endine) ikka uhke on olnud :) See on sulatõsi, ei ole kerge see aiahooliku elu aga nii kaifkaifkaif on küll :D
ReplyDeleteLugesin ja naersin ja rõõmustasin. Siniste moonide saavutus on silmapaistev! Puispojengi vaimustusest hakkan ka aru saama, mul hakkab esimest korda õitsema.
ReplyDeleteBotaanikaaed on vaimustav ja tore, et sinna sattusid ja tore, et on põhjust tagasi tulla.
Humoorikas!
ReplyDeleteEks need uued peavad ikka aeda mahtuma,kasvõi nihuta aiapiire,aga mahuvad!Tean omast käest.
Aga puspojeng on võrratu.Olen ise veel äraootaval seisukohal,aga ta peab minu aeda tee jõudma.Ainult kuhu,seda ma praegu veel mõtlen.
Puispojeng ikka!!
ReplyDeleteAednik saab iga aastal vahest isegi mitu korda aastas mingi uue nakkuse. Edu rododega :)
ReplyDeletePuispojeng ja sinine moon ajavad kadedaks.:) Eriti mõtte juures, et mu tavaline idamaguna seemnekülv ilmselt ebaõnnestus sel aastal. Aga sinisega katsetamine on endalgi mõnda aega plaanis olnud. Seniks tuleb aga ilmselt, labidas kaasas, loodusesse kasvõi kukemagunagi jahile minna - ei ühtegi mooni aias ei kõlba küll kuhugile.
ReplyDeleteBotaanikaaed on ka minu Pyha Aed, millesse ette võetud palverännakuid ei saa iial kyllalt.
ReplyDeletePuispojeng oma kuju, lehtede tooni ja olekuga aitab mõista Hiinast alguse saanud kujutava kunsti traditsioone. Elus taim sinu ees on hoopis ilmekam kui raamatu v arvutiekraani kahvatud pildid.
Sinisest moonist ootan pilti, sa oled vapper ja visa olnud. :)
No see BA lugu on tõesti uskumatu! Et siis nüüd ja alles?! :) Minu jaoks on ta aed, mida ma olen kindlalt kõige rohkem külastanud oma aia järel. Tartus õppides pea igal nädalal, nüüd ikka iga kord kui Tartu satun, siis püüan läbi astuda.
ReplyDeleteTaimeuudised on põnevad ja ootame nüüd pilte ka kõigest!