Päevad mõõdukas kõrbekuumuses (22-28) ja jahedad sügisesed ööd. Põud. Müürielanikud vajasid eile suisa esmaabi ja teisi kastan sektorite kaupa iga päev.
Muus osas on mõnus. Ladusin laupäeva hommikul paeparketti ja jõudsin sellega lõpuks niisugusesse faasi, et ots ka näha on. Vist on juba viis suve seda vahelduva eduga laotud. Ikka nokk kinni ja saba lahti, et kas saab vahepeal paas otsa või on muud tööd pakilisemad. Nüüd siis viimaks...:) Asja käigus avastasin toreda võimaluse paepragudesse taimi istutada paikades kuhu õueliiklus ei ulatu. Eks ole jätkuvalt ka silma ees Kadaka paepeenar, mis mullu suvel ikka väga sügava mulje jättis. :)
Aga mesi...mett ei ole sel aastal palju, kuid loodus üllatab täiega. Kui muud taimed õitsevad sel suvel kahe-kolmenädalase hilinemisega, siis alustas kanarbik mingil ainult talle teada oleval põhjusel kaks-kolm nädalat tavalisest varem. Kus rohkem nestet saadaval on, sinna mummid lendavad ja selle tulemusena on viimased magasinid kurguni kanarbikumett täis. Kui muu mesi tuleb vurritamisel kärjest välja, siis kanarbikumesi ei tule. See on paks nagu kitt ja kärgi vigastamata seda kätte ei saa. Kuidagi ta lõpuks siiski tuleb, aga väga aeglaselt ja tavalist kärjekogust vurritame juba teist päeva tüdimuseni. Nii, et paepeenrast otse meetöödele ja nõnda on see kestnud senimaani. Kanarbikumesi on paks, tume ja spetsiifilise maitsega. Varematel aastatel on seda olnud väikeses koguses vahetult enne sööda pealeandmist või pole üldse esinenud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Põud on vastik jah ja suurt aeda kasta pole lootustki. Eks näis, mis sel aastal läheb ja mis jääb. Hommikuti on õnneks nii paks kaste, et see natuke päästab.
ReplyDeleteOo, paas, kõlab, et sul on teda rohkelt - minule jääbki unistuseks, kusagilt ei saa. Ja nii mõnusad meejutud, iga kord kui loen su postitusi tuleb meemaik suhu :). Aga kõrb on meil ka, maa on tuhkkuiv ja kohati kinni kititud. Homme pidavat midagi tulema, vaevalt ei kastab, aga natuke ehk...seni jooksen kastekannuga.
ReplyDeletePõud on mõnes mõttes ka korralekutsuv ja selekteerib välja taimed, mis peaks kasvama veidi varjulisema koha peal. Peale põuda kolivad kõrvikud poolvarju. Iga aasta üks kastekannujooks nende pärast kui natuke kuivem juhtub olema. Aga paasi pole meil samuti. Noh, selles mõttes, et paepinnas või. Igal plaadil on oma ajalugu kuidas ta tulnud on. Seda on aja jooksul ostetud, vahetatud, saadud, toodud ja leitud. Midagi ilusat see sillutis just ei ole, aga ajab asja ära.
ReplyDeleteOi, pragudesse istutatud taimed on jah väga ilus vaadata. Meil ka kuivatab siin ja paar päeva on tuult ka olnud, mis teeb kuivuse suuremaks.
ReplyDeleteMeil pole samuti päris pikalt vihma olnud, aga eelmine padukas kastis ilmselt nii korralikult, et päris kõrbemise märke veel kuskil pole ja kastekannu/voolikujooksu veel tegema ei pea. Tegelikult ei teegi me seda kunagi, sest kuumaga aurub rohkem kui me kasta jõuaksime. Peamine, et taimed kasvaksid õiges kohas, siis pole muret. Potid jah, neid peab ikka vannitama.
ReplyDeleteSeda kanarbikumett tahaks kunagi maitsta saada, meie mesilased sellist kraami pole küll veel tootnud.
ReplyDeleteMinu isa oli ka mesinik ja ma olen puhtalt mee-saia peal üles kasvanud. Aastaga sõin ma 12 liitrise ämbri tühjaks. Aga kanarbiku mett meil kunagi ei olnud, sest meie ümbruses lihtsalt pole nõmmesid ega kanarbikku. Niisiis oleks põnev maitsta. Ehk siis laupäeval? :)
ReplyDeleteMeevärk on põnev ja müstiline :) vihma pole ka meil olnud aga nagu Muhedikulgi pole ka midagi veel kõrbema hakanud.
ReplyDeleteTsiilile: Kuiva aega oli peaaegu kuu. Viimane aeg vihmaks, kastekannuga natuke toetab, aga see pole ikka see.
ReplyDeleteMuhedikule: Meie kahe põua vaheline vihm jäi pealiskaudseks. Enamus saab ise hakkama, potte on ka vähe, kuid uusistutusi sai palju ja need ilma kastmiseta hakkama ei saa.
Aedkutsub: Seda kanarbikumee degusteerimist annab ju organiseerida kui harjumaalasi oled.:)
Tistou: Jah, võtan S. juurde kaasa, panin viimase vurritamise ajal lausa kaks maitset kõrvale, üks on kanarbik, teise saavad degusteerijad ise ära arvata.:)
Rahutule Rahmeldajale: Savimaa hoiab paremini niiskust, ka mul on üks kolmandik raskema pinnasega, jumal tänatud, sest muidu oleks astilbedega juba ammu aamen. Mesi üllatab vahel täiega. Meed on nagu erinevad kompvekid. Maitse-lõhn, kõik on erinev. Poeg tõi reisilt kaasa Mägi-Karabahhi mett. Mis õied, ei tea, aga meenutab hullult melonit või kõrvitsat. Niisugune lihtne ja suur mekk oli sel meel.:)
ReplyDelete